Masing, Otto Wilhelm
Otto Wilhelm Masing (8. XI 1763 Lohusuu – 15. III 1832 Äksi), eesti-rootsi päritolu kirja- ja keelemees. Õppis 1783–86 Halle ülikoolis usuteadust, oli seejärel koduõpetaja ja reisis koos Peter von Mannteuffeliga Euroopas. Töötas 1788–95 Lüganusel, 1795–1815 Viru-Nigulas ja 1815–32 Äksis pastorina, oli aastast 1821 Tartumaa praost.
Oli maailmavaatelt ratsionalist. Nõudis talurahva kooliolude parandamist ja koolidele õppekirjanduse soetamist, avaldas ise muu seas aabitsaid (1795, 1821, 1823), usuõpetuse ja piibliloo õpikuid ning „Arwamise-Ramatu” (1823). Taotles eesti keelele suuremaid õigusi, ühtset põhjaeestilist kirjakeelt ning kirjakeele rikastamist ja rahvapärastamist; võttis tarvitusele õ-tähe, tegi 1820–27 kolmes brošüüris ettepanekuid eesti kirjakeele puuduste kõrvaldamiseks (häälikupeenenduse märkimine, väldete täpsem eristamine), kirjutas eesti keele õppevahendiks mõeldud esseeliku „Ehstnische Originalblätter für Deutsche” (1816). Arvustas Johann Heinrich Rosenplänteri kaastöölisena senise eesti kirjavara keele ja sisu küündimatust. Edendas rahvavalgustuslikku kirjasõna: avaldas võõraste maade kohta rikkalikult lugemismaterjali sisaldavad „Pühhapäewa Wahheluggemissed” (1818) ja paar tervishoiualast brošüüri, toimetas „Marahwa Näddala-Lehte” (1821–23 ja 1825), kus ilmutas peale uudiste ja teadete rohkesti õpetlikke kirjutisi, andis aastaiks 1823–26 välja „Marahwa Kalendrit ehk Täht-ramatut...”. Tõlkis „Lihwlandi-ma Tallorahwa Seäduse” (1820), lõi sealjuures õigusteaduslikke oskussõnu. Koostas suurt eesti keele sõnaraamatut, mille käsikiri on kaduma läinud.
Mälestuskivi Äksis (1989, Endel Taniloo).
Töid
- O. W. Masingi kirjad I–IV (1883–86)
- Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832 I–IV (1995–97)
Kirjandus
- M. Lipp. Masingite suguvõsa. Tartu, 1907
- L. Anvelt. O. W. Masing ja kaasaegsed. Tallinn, 1979
Välislingid
EE 14, 2000; muudetud 2012
