Põhjaeesti murded on laiemas tähenduses üks kahest eesti peamurdest lõunaeesti peamurde kõrval ning kitsamas tähenduses üks kolmest eesti murderühmast kirderannikumurde ja lõunaeesti murde kõrval. Selles tähenduses nimetatakse neid ka põhi- või südaeesti murreteks, mille hulka kuulub neli murret: saarte murre, läänemurre, keskmurre ja idamurre. Põhjaeesti murretel, eriti keskmurdel põhineb eesti kirjakeel. Kõigis neljas põhjaeesti murdes ilmnevad eesti keele tähtsaimad erijooned: kolm tähendust eristavat väldet, keskvokaal õ (saarte murdes küll õ>ö), ä, ö ja ü puudumine või piiratud esinemine järgsilpides, de-tunnuseline mitmus, si-tunnusega lihtminevik, omastusliidete puudumine ning sõnavaras rohked alamsaksa ja saksa laenud. Põhjaeesti murdealal ilmneb erinevusi rohkem ida–lääne kui põhja–lõuna suunal. Peipsi läänerannikul kõneldud idamurre erineb teistest põhjaeesti murretest, tal on ühisjooni kirderanniku kirdemurde ja vadja keelega. Üleminek saarte murdelt, millel on germaani keeltega sarnaseid arengujooni, läänemurdele ja keskmurdele on laugem. Põhjaeesti murdeid on uurimustes käsitletud peamiselt üksikmurrete kaupa.

Välislink

• Väike murdesõnastik

EE 12, 2003