metssiga (Sus scrofa), suurima levilaga sõraline sigalaste sugukonnast. Asustab Euroopat (v.a Suurbritannia ning suur osa Skandinaaviast ja Soomest), Lõuna-Siberit, Põhja-Aafrikat ja Aasia lõunaosa; peamiselt leht- ja segametsades, lõunapoolsetes piirkondades roostikes. Tal on palju alamliike, sh euroopa uluksiga ja aasia uluksiga. Metsseal on jässakas kere; vanadel kultidel on tüvepikkus üle 200 cm, turjakõr­gus üle 100 cm ja mass 100–150 (300) kg, emised on saledamad ja väiksemad. Pea on suur, kiilukujuline, lõpeb kärsaga. Silmahambad arenevad kultidel suur­teks kihvadeks. Keha katavad mustjaspruunid harjased, talvel on metsseal ka aluskarv. Põrsad on kuni 4. elukuuni triibulised. Metssead elavad põhiliselt niiske lopsaka alustaimestikuga metsades, sooservades, veekogude kaldaaladel (neile meeldib poris kümmelda) ja põldudega piirnevates metsaservades. Metssiga on peamiselt videviku- ja ööloom, vaid talvel on metssead aktiivsed ka päeval. Elab karjas (üksi hoiduvad ainult täiskasvanud kuldid). Kõigesööja, iseloomulik toiduotsimisviis on kärsaga tuhnimine ehk songimine (hangib keskmiselt 2/3 toidust mullast). Toitub taimede juurtest, mugulaist, võrseist, vilja­dest, vihmaussidest, putukaist ja nende vastseist, pisinärilistest, munadest ja raipeist. Karmil talvel vajab Iisatoitu. Tavaliselt saab suguküpseks 2. eluaastal, kuid väga soodsa toidu ja ilmastiku korral ka 1. eluaastal. Kuldid võitlevad emaste pärast omavahel, võitja sigitab karja kõikide emiste pojad. Kuldi kaelal kujuneb jooksuajaks tugev kilp, mis ei lase võistleja kihvadel tõsiselt viga teha (sellest ei lähe läbi isegi püssikuul). Jooksuaeg on novembrist jaanuarini, tiinus kestab keskmiselt 130 päeva, emis sünnitab hoolikalt tehtud poegimispesas 4–6 (12) põrsast. Pojad kaaluvad kuni 1 kg, esimesel elusügisel kuni 30 kg.

Eestisse ilmusid metssead pärast pikemat va­heaega 1930. aastail, praegu elab neid kõikjal; olulised jahiulukid. 1990. aastal oli Eestis 14 000 metssiga, kütiti 7000 isendit. 2006. aastal loendati 19 500 isendit, 2010 loendati 22610 isendit ja kütiti 17 028. Metssiga võib tekitada suurt majanduslikku kahju – hävitada rühvelkultuure ja pöörata segi kultuurrohumaid, looduskaitsealal sööb ära haruldaste taimede (nt käpaliste) mugulad. Looduses ohustab metssiga hunt, kuid põhiline vaenlane on inimene.

Kirjandus

• P. Ernits. 101 Eesti looma. Tallinn, 2012

Välislingid

• Seakaamera Looduskalender kodulehel
• R. Kerge. Kuu loom – metssiga Loodusajakiri kodulehel

EE 6, 1992; VE, 2006; EME 2, 2009 (A. Lember, A. Sillaots); muudetud 2012