Mustjala kiriku sisevaade (1909)

Mustjala kihelkond hõlmas Saaremaal ligikaudu nüüdse Mustjala valla ala, muinasajal moodustas Kihelkonna kihelkonna põhjaosa (linnus Paatsas ja Võhmas). Oli aastast 1254 Liivimaa Ordu valduses ja kuulus Maasilinna foogtkonna Suur-Kihelkonna ametkonda. 1564 omandas Mustjala ala Taani (ostis selle koos Maasilinna foogtkonnaga), 17. sajandi alguses rajati Mustjala riigimõis. Selle lähedale ehitati 1605 Anna kabel; nüüdne kirik on ehitatud selle asemele 1863. Kui 1646 moodustati Mustjala kihelkond, sai see kihelkonnakirikuks. Mustjala metsasel hõreda asustusega alal olid tähtsal kohal metsatöö, söepõletamine ja tõrvaajamine. 1860. aastate lõpust muutus üldiseks suvine mandri mõisades tööl (peamiselt kraavitööl) käimine. 1846–48 siirdus 28% elanikest õigeusku (puitkirik ehitati 1865, kivikirik 1875). 1868 algas talude päriseksostmine, hoogsaim oli see 1890. aastail. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses arenesid Mustjalal laevaehitus ja meresõit.

Välislink

• Mustjala kihelkond Eesti mõisaportaalis

EE 12, 2003