Məhsəti Gəncəvi (u 1098 Gəncə – 12. sajandi keskpaik samas), keskaja Aserbaidžaani silmapaistvaimaid pärsia keeles kirjutanud luuletajaid, Nizami kaasaegne.

Eluloolisi andmeid tema kohta on väga vähe, need pärinevad peamiselt tundmatu 13. sajandi autori dastaanist „Emiir Ahmed ja Məhsəti” (käsikiri asub Aserbaidžaani käsikirjade Indstituudis Bakuus). Selle kohaselt Məhsəti sündis Arrani pealinnas Gəncəs, kus sai hea hariduse, omandades muuhulgas põhjalikud teadmised idamaade kirjandusest ja kunstist. Hiljem elas Balkhis, Marys, Neyshābūris ja Herātis, elu lõpuaastad aga jälle Gəncəs. Sai noorelt luuletajana tuntuks, oli seejärel Horasanis Seldžuki valitsejate õukonnaluuletaja sultan Muhammad I (1118–31) ja Senceri (1131–57)  valitsemise ajal.

Məhsəti loomingut on säilinud väga vähe, sellest suurem osa on koondatud Džamal ad-Din Khalil Širvani 13. sajandi kekskel koostatud kogumikus „Noz'hat al-Majāles”. Ta on eelkõige tuntud meisterliku rubaiide loojana. Tänaseks on avaldatud 257 rubaiid ja umbes 30 luulekatket. Teda peetakse Idamaade renessanssi ja uue nn linnaluule esindajaks. Oma teostes lõi ta kunstnike, poeetide ja laulikute värvikaid kujusid. Peamise osa tema loomingust moodustab filosoofiline lembeluule, milles armastus omandab inimest ülistava tähenduse. Ta asutub välja inimese esteetlise ja füüsilise vabaduse kaitseks. Tema luules kajastuvad inimese ja eriti Idamaade naise unistused vabadusest ja õnnelikust elust.

Gəncəs on mälestusmärk (1982, kujur Münəvvər Rzayeva) ja endises karavanserais on Məhsəti Gəncəvi keskus (avatud 2014), kus on kunstigalerii, raamatukogu, teadurite töö- ja konverentsiruumid. Tema 900. juubeli tähistamiseks andis Aserbaidžaani post 2013 välja margi.

Məhsəti Gəncəvi keskus Gəncəs

Məhsəti Gəncəvi keskus Gəncəs (sisevaade)

Məhsəti Gəncəvi monument Gəncəs

Loodud 2015