Seldžukid

Seldžukkide riik oli suurim Malik-šahhi surma ajal. Heledama tooniga on tähistatud Kara-khaanide riik, mis allutati 1089. Kaardil on märgitud 1040 Mervi lähistel toimunud lahing Gaznaviididega ja 1071 toimunud Mantzikerti lahing. Viisnurk tähistab pealinna Eşfahāni.

Seldžukid, Saldžukid, Kesk-Aasias Sõrdarja alamjooksul elanud oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia.

Sai nime Kõnõki hõimu pealiku Saldžuki (10. sajand) järgi, kes hõimuliidu juhiga (jabgu) vastuollu sattununa viis oma hõimu lõunasse ja u 985 astus islami usku. Seejärel olid nad Gaznaviidide vasallid. 11.–12. sajandil rajasid Šeldžukid kogu Kesk- ja Lähis-Ida hõlmanud suurriigi. 1038–44 vallutasid nad Togrulbeki [1038–63] juhtimisel Horasani, 1043 Horezmi, 1042–51 Lääne-Iraani, 1054 Aserbaidžaani ja 1055 Iraagi. Bagdadis resideeruvale kaliifile jäi vaid nimeline võim. Alp Arslani [1063–72] ja Malik-šahhi [1072–92] ajal vallutati Armeenia, 1071 purustati Mantzikerti lahingus Bütsantsi sõjavägi ja hõivati peaaegu kogu Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina. Idas allutati kogu Mavarannahr. Seldžukkide riik ulatus Hiinast Egiptuseni, selle pealinn oli algul Rei, hiljem Eşfahān. Võim kuulus Seldžuki hõimuülikutele, kes said lääniks (iktaa) suuri maavaldusi (paljud neist said iseseisvaks riigiks, nt Ikonioni sultanaat); riigivõimu oluliseks toeks kujunesid sunniitlik vaimulikkond ja keskvõimu tugevdamisest huvitatud iraani ametnikkond (selle ideolooge oli Nizam al-Mulk). Pärast Malik-šahhi surma hakkas Seldžukde riik killunema: 1118–94 oli olemas Iraagi sultanaat ja 1118–57 sultan Sandžari [1118–57] riik, mille pealinn oli Mary (Merv). Mary purustasid 1141 karakitailased ja 1153 ülestõusnud oguusid. 1194 vallutas horezmšahh Tekeš (surnud u 1200) Iraagi. Visa võitlust pidasid Seldžukkide vastu ismailiidid. Seldžukkide vallutustel oli islamimaade ajaloos pöördeline tähendus; suurtel aladel, kus olid seni elanud peamiselt iraanlased, muutusid valdavaks turgi hõimud, mis hakkasid tuginema rangelt sunniitlikule islamile ja bürokraatlikule ametnikkonnale. Seldžukkide tungimine Palestiinasse ja Väike-Aasiasse oli ristisõdade ajendeid, Väike-Aasiasse asunud turgid rajasid mitme sajandi vältel vallutuspoliitikat ajanud Osmanite Türgi suurriigi.

Kirjandus

  • T. T. Rice. The Seljuks in Asia Minor. London, 1961
  • С. Агаджанов. Государство сельджукидов и Средняя Азия в XI–XII вв. Moskva, 1991
  • Dädä Gorgudi raamat. Tallinn, 2008
  • H. Udam. Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo. Tartu, 2011

EE 8, 1995; muudetud 2015