Xurşidbanu Natəvan (6. VIII 1832 Şuşa – 2. X 1897 Şuşa), Aserbaidžaani luuletaja, kirjutas aserbaidžaani ja pärsia keeles. Tema isa oli Karabahhi khaaniriigi viimane valitseja.

Sai hea hariduse, õppis idamaade keeli ja kirjandust. Elas Şuşas. Vene võimu kehtestamise järel 1822 tegeles linna heakorraga (rajas joogiveetoru 10 km kauguselt mägiallikast Şuşasse) ja rahva harimisega (astuas kirjandusseltsi Majlis-i Uns, 'Sõprade selts') ja Karabahhi hobuste aretamisega.

Tuntuks sai ta eelkõige luuletajana. Hinnatud on tema lüürilised gaseelid. Peamised motiivid on eluarmastus, unistamine õnnest, ema mure jms. Suur osa tema loomingust on pühendatud varalahkunud poja mälestusele.Tegeles ka maalikunstiga.

Bakuus on monument (1960, kujur Ömər Eldarov). Matmiskohal Ağdamis ja Şuşas oli büst (demonteeritud 1992, praegu Aserbaidžaani kunstimuuseumi hoovis).

Temast on tehtud mitu filmi „Natəvan“ (1982, režissör Xamiz Muradov) „Xurşidbanu Natəvan“ (2012, režissör Vasif Məmmədzadə).

Loodud 2015