Nielsen, Katrin

Katrin Nielsen (5. VI 1958 Tallinn), näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu (1982), Näitlejate Liidu (1993–2001) ja Lavastajate Liidu (1999) ning ASSITEJ Eesti Keskuse liige (1997).

Lõpetas 1976 Tallinna 10. Keskkooli, õppis 1976–78 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja 1977–78 Pärnu teatri õppestuudios, lõpetas 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, omandas 2009 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teatrimagistri kraadi. Täiendanud end noore vaataja teatri ja draamahariduse valdkonnas Inglismaal, Saksamaal, Soomes jm. Töötanud 1982–98 Endlas näitlejana ja 1998–2001 Pärnu Postimehes kultuuriajakirjanikuna, olnud aastast 2001 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatriala õppejõud (draamapedagoogika ja rakendusteater), 1991–2002 ühtlasi Pärnu Raeküla Gümnaasiumi ja 2013–14 Tallinna 32. Keskkooli teatriõpetaja, 1994–2002 Raeküla Kooli Keldriteatri juhatuse esimees (ka asutaja), 1999–2001 ASSITEJ Eesti Keskuse draamakoolituse projektijuht ja 2001–08 juhatuse esimees. Korraldanud ja juhtinud rahvusvahelisi teatrifestivale (NB Festival, 2000–08) ning konverentse, seminare ja täiendkoolitusi peamiselt noore vaataja teatri ja rakendusteatri alal (ka välismaal), esinenud rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel ettekannetega. Mänginud telelavastustes („Koera süda”, 1988) ja -seriaalides („Õnne 13”, 1994–95). Kirjutanud ja tõlkinud teatriartikleid, vahendanud eesti keelde Allan Owensi ja Keith Barberi protsessdraama käsiraamatu „Draamakompass” (2014). Eesti Teatri- ja Draamahariduse Seltsi asutajaliige (2015).

Ants Lauteri näitlejapreemia 1993.

Osi

  • Amm (Anouilh’ Antigone, 1982, Lavakunstikooli X lennu diplomilavastus)
  • Emily Webb (Wilderi Meie linnake, 1982)
  • Nicola Davies (Poliakoffi Superdiskor, 1982)
  • Veera (Turgenevi Kuu aega maal, 1984)
  • Sarah (Frieli Tõlkijad, 1984)
  • Tiina (Kitzbergi ja I. Normeti Libahunt, 1986)
  • Tillie (Zindeli Saialilled, 1987)
  • Dotty Otley (Frayni Lavalised segadused, 1987)
  • Eeva (Raudsepa Vaheliku vapustused, 1988)
  • Sanelma Käyrämö (Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder, 1988)
  • Karin Soomre (Kaugveri Saturnuse lapsed, 1989)
  • Kati (Raudsepa Mees, kelle käes on trumbid, 1990)
  • Laure Carlier (Magnier’ Blaise, 1990)
  • Anna (Jakobsoni Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed, 1991)
  • Martta (Wuolijoki Niskamäe naised, 1992)
  • Rose (Frieli Lõikuspeo tantsud, 1992)
  • Tiina (Tammsaare ja Karusoo Täieline Eesti Vabariik, 1992, ning Tammsaare ja Adlase Armastuse võimalikkusest Vargamäel, 1993)
  • Marie‑Aurore (Bruno Pepsie, 1994)
  • Hildur (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 1994)
  • Marja Konstantinovna (Tšehhovi ja Gundarsi Duell, 1997)
  • Chelsea Thayer Wayne (Thompsoni Kuldse järve ääres, 1997)

Lavastusi

  • Janssoni ja Saare Muumitrolli talv (1994) ja Muumitrolli jõulud (1995)
  • Ludwigi Max ja Milli (1996)
  • Jankowiaki Jesperi õnn (1999 Tartu Lasteteatris)
  • Aakesoni Imede aeg (2001 Ugalas)
  • Koffi Mirr (2007 VAT Teatris, mängis Vanaema)
  • Undla-Põldmäe ja Nielseni Viru laulik ja Koidula (2013 Pärnu Koidula Muuseumis, koostöös Pärnu Vabahariduskeskusega)

Kirjandus

  • L. Kärk. Ohvrisuitsu kirbet lõhna meeles hoides. – Teater. Muusika. Kino 1988, 1
  • V. Jürisson. Teisiti olemise rõõm. – Teater. Muusika. Kino 1990, 4
  • O. Kruus. Arthuri ja Anna armastuslugu Kurja veskis: [Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed]. – Sirp, 26. juuli 1991
  • L. Vellerand. „Endla” Vargamäelavastus on Tiina lugu: [Armastuse võimalikkusest Vargamäel]. – Hommikuleht, 22. jaanuar 1994
  • Ü. Tonts. Jälle Vargamäel, Con Amore. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
  • Katrin Nielsen: Minu jaoks on näitlejaks olemine müstika, näitleja amet skisofreeniline elukutse. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 26. märts 1994
  • K. Nielsen jt. Koolinäitering jõudis kolmanda katseni. Intervjueerinud P. Udikas. – Pärnu Postimees, 18. november 1994
  • K. Nielsen. Suhteliselt normaalne... ulguv mölder. Intervjueerinud S. Karja. – Päevaleht, 29. detsember 1994
  • K. Nielsen. „Ma ei saa elus tehtut ette näidata”. Intervjueerinud S. Kaasik. – Eesti Sõnumid, 2. august 1995
  • G. Naaber. Lavastaja Katrin Nielseni täistabamus Tartus: [Jesperi õnn]. – Pärnu Postimees, 12. märts 1999
  • K. Nielsen. Teater kooli, kool teatrisse. Intervjueerinud M. Visnap. – Sirp, 12. märts 2004
  • K. Nielsen jt. Kellele on vaja teatri- ja tantsufestivale? Intervjueerinud T. Laks. – Teater. Muusika. Kino 2005, 10
  • K. Nielsen. Laste- ja noortefestival tahab panna teatri ja publiku üksteisest hoolima. Intervjueerinud M. Visnap. – Sirp, 17. oktoober 2008
  • Pealelend: Katrin Nielsen. Intervjueerinud M. V. [M. Visnap]. – Sirp, 19. märts 2010
  • Pealelend: Katrin Nielsen. Intervjueerinud T. Kaugema.  – Sirp, 19. oktoober 2012
  • D. Kareva. Tuletornide kahekõne: [Viru laulik ja Koidula]. – Sirp, 25. oktoober 2013
  • M. Mikomägi. Kirjadesse põimitud hing: [Viru laulik ja Koidula]. – Postimees, 1. november 2013
  • A. Aasmäe. Koolimäss pükste nimel. – Elukiri 2015,12

Välislinke

Amm – Katrin Nielsen Katrin Nielsen. Anouilh’ „Antigone”. (Lavakunstikooli X lennu diplomilavastus, Ugala, 1982)

Nicola Davies – Katrin Nielsen. Poliakofi „Superdiskor”. (Endla, 1982)

Natalja Petrovna – Tiia Kriisa, Veera – Katrin Nielsen. Turgenevi „Kuu aega maal”. (Endla, 1984)

Doalty – Elmar Trink, Owen – Jaan Rekkor, Sarah – Katrin Nielsen. Frieli „Tõlkijad”. (Endla, 1984)

Laure Carlier – Katrin Nielsen. Magnier’ „Blaise”. (Endla, 1990)

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert)