niiduk
niiduk, niidumasin, heintaimede ning tera- ja kaunviljade niitmise ning muru pügamise masin. Niidukid liigitatakse jõuallika (käsi-, hobu-, mootor- ja traktorniiduk), jõuallikaga ühendamise viisi (haake-, ripp-, poolripp- ja liikurniiduk), lõikeseadise tüübi (vikat- ehk sõrmlatt- ja rootorniiduk) ning lõikeseadiste arvu järgi. Vikatniiduki aktiivne lõikeosa on sirgjooneliselt edasi-tagasi liikuv lattvikat (kahevikatilisel niidukil liiguvad vikatid vastassuundades), rootorniidukil püst- või rõhttelje ümber pöörlev nugaketas (ketasniiduk) või trummel (trummelniiduk). Liikurniidukil paikneb lõikeseadis ees või külgedel, rippniidukil ees (eesrippniiduk), külgedel (külgrippniiduk) või taga (tagarippniiduk). Niiduki lisatööseadisena kasutatakse muljumis- (muljurniiduk), hekseldus- (niidukhekseldi) või laadimisseadist (laadurniiduk).
Muljurniidukil on ka muljumisseadis. Koos heintaimede mahalõikamisega muljurniiduk ka lõhastab need (et hein kiiremini kuivaks) ja jätab vaaluna maha. Muljurniiduk võib olla traktori poolripp- või rippmasin, aga ka liikurmasin. Eestis rakendati muljurniidukit esimest korda 1970. aastail (Saksa Demokraatliku Vabariigi ettevõtte Fortschritt liikurmuljurniidukit E 301).
Niidukhekseldi on rohusööda koristamise masin. Niidukhekseldiga heintaimed ja silokultuurid niidetakse, hekseldatakse ja laaditakse punkrisse või veokisse. Niidukhelkseldi peamised koostud on heeder ja hekseldusseadis. Enamikul niidukhelkseldeil on kolm vahetatavat heedrit: heintaimede ja kuni 1,5 m kõrguste silokultuuride niitmiseks rohuniiduheeder, maisi jt üle 1,5 m kõrguste jämedavarreliste silokultuuride niitmiseks maisiniiduheeder ning varem niidetud ja vaalutatud heintaimede kogumiseks ja hekseldamiseks kogurheeder. Eristatakse ripp-, poolripp- ja liikurniidukhekseldeid.
Muruniiduk on harilikult kas käsi- või mootorniiduk.
VE, 2006; EME 2, 2009 (A. Reintam)