Oks, Age

Age Oks (ka Agnes Oaks; 29. V 1970 Vändra), tantsija, tantsuõpetaja, repetiitor. Eesti Teatriliidu liige, Eesti Balletiliidu auliige (2003). Olnud abielus Toomas Eduriga.

Lõpetas 1988 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Ilse Adusson ja Tiiu Randviir), õppis 1988–89 Moskva Suure Teatri Balletiakadeemias, lõpetas 2007 diplomiga Londoni Kuningliku Balletikooli professionaalsete tantsijate pedagoogi koolituskursuse.

Olnud 1989–90 Estonia, 1990–96 Londonis Inglise Rahvusballeti ning 1996–97 Birminghami Kuningliku Balleti esisolist, 1997–2009 vabakutseline balletiartist ja resident-külalissolist Inglise Rahvusballetis, 2009–16 Estonias Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi assistent ja repetiitor ning 2016–17 repetiitor, aastast 2018 Tallinna Balletikooli erialaõpetaja. 

Tantsinud klassikalise repertuaari esirolle erinevates redaktsioonides ja riikides. Tantsinud külalisena Houstoni Balletis (1992), Ballet de Santiago´s Tšiilis (1998), Soome Rahvusballetis (1998–2001), Zürichi Balletis (2000), Rooma Ooperiteatris (2003–07), Hollandi Rahvusballetis (2004)  jm. Esinenud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Koreas, Austraalias, Uus-Meremaal ja enamikus Euroopa riikides. Esinenud printsess Diana sünnipäevagalal Wembley staadionil katkendiga Inglise Rahvusballeti lavastusest „Luikede järv“ (2007). Õpetanud rahvusvahelistel balleti intensiivkursustel.

On Briti Balletiorganisatsiooni ja Inglise Rahvusballeti kooli patroon. 

Tunnustusi

  • Parima paari auhind (koos T. Eduriga) rahvusvahelisel balletivõistlusel Jacksonis (Mississippi, USA) 1990
  • Ajakirja Dance International Magazine aasta tantsija (koos T. Eduriga) 2000 ja 2001
  • Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2001)
  • London Critic's Circle Unikaalse partnerluse auhind (koos T. Eduriga) 2002 ja Parim naistantsija 2008
  • Briti kõrgeim teatripreemia, Laurence Olivier´ nimeline auhind 2004
  • Briti impeeriumi ordu komandöri rist (2010)

Osi

  • Swanilda (Delibes’i Coppélia, 1987 Tallinna Koreograafiakool Estonias, 1991–93 erinevates redaktsioonides ja riikides)
  • Aurora (Aurora pulm, Tšaikovski muusika, 1988, Tallinan Koreograafiakool Estonias)
  • Odette/Ottilie (Tšaikovski Luikede järv, 1990 Estonias, 1993–2008 erinevates redaktsioonides ja riikides)
  • Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1990 ja 2001 Estonias, 1995–2005  erinevates redaktsioonides ja riikides)
  • Dražeehaldjas ja Lumekuninganna ( Tšaikovski Pähklipureja, 1990–2009 erinevates redaktsioonides ja riikides)
  • Olga (Cranko Onegin, Tšaikovski muusika, 1991)
  • Bianca (Cranko Tõrksa taltsutus, Scarlatti ja K.-H. Stolze muusika, 1991)
  • Myrtha (Adami Giselle, 1991) ja Giselle ( Adami Giselle, 1994–2007 erinevates redaktsioonides ja riikides)
  • Tuhkatriinu (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1992–2004 erinevates redaktsioonides ja riikides)
  • Neiu (Roosivaim, Weberi muusika, 1992)
  • Aurora (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1993–2007 erinevates redaktsioonides ja riikides, 1997 Estonias)
  • Pruut (Kallósi Pulmareis, 2001 Estonias ja 2004 Vanemuises)
  • Kitri (Minkuse Don Quixote, 2003 Londonis)
  • Lumekuninganna  (Corderi Lumekuninganna, Prokofjevi muusika, 2007 Londonis)
  • Manon (MacMillani Manon, Massenet´  muusika, 2008-–09 Londonis )

Kirjandus

  • R. Manninen-Louhensalo. Kuopiossa vertailtiin klassista balettikoulusta Suomenlahden molemmin puolin. – Helsingin Sanomat, 5. juuni 1990
  • J. Percival. True to Tchaikovsky's spirit: [Luikede järv]. – The Times, 19. veebruar 1993
  • A. Oks, T. Edur. Endisi estoonlasi laias maailmas. Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 29. september 1993
  • Only a distant echo of past greatness: [Romeo ja Julia]. – The Times, 15. märts 1994
  • Üks hetk, Age Oks ja Toomas Edur. Intervjueerinud T. Maiberg. – Noorus 1994, 5
  • J. Percival. Home team does it best: [Uinuv kaunitar]. – The Times, 29. juuli 1994
  • S. Paluoja. Tihemetsast balletikingades maailmalavadele. – Pärnu Postimees, 17. september 1994
  • D. Craine. There's life in the old ghost yet. – The Times, 2. november 1994
  • A. Oks, T. Edur. Age Oks sai Londonis nime Agnes Oaks. Intervjueerinud M. Mikko. – Eesti Naine 1995, 9
  • M. Raude. Laiast maailmast tantsides koju. – Maaleht, 30. mai 1996
  • D. Craine. Room at the top. – The Times, 25. juuni 1996
  • D. Craine. Lovely to look at, that's all: [Alice Imedemaal]. – The Times, 21. oktoober 1996
  • Age Oks ja Toomas Edur jätkavad vabakutselistena. Intervjueerinud K. Hellerma. – Postimees, 21. august 1997
  • Age Oks ja Toomas Edur tantsivad Estonia uuslavastuses. Intervjueerinud T. Seero. – Sõnumileht, 22. august 1997
  • A. Oks, T. Edur. Age ja Toomas töötavad ainult eesti team'is. Intervjueerinud I. Martson. – Pühapäevaleht, 31. august 1997
  • Age Oks - Toomas Edur ootavad eesti balletile paremaid päevi. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 19. september 1997
  • R.-M. Tivas. Särav ballett Estonia laval: [Uinuv kaunitar]. – Kultuurimaa, 24. september 1997
  • P. Pedajas. Uinuvast kaunitarist ja balletist üldse. – Sõnumileht, 24. september 1997
  • L. Tormis. Tuhk ja tuli: [Uinuv kaunitar]. Intervjueerinud K. Garancis. – Sirp, 26. september 1997
  • A. Robertson. Dream team back where they belong. – The Times, 10. detsember 1998
  • Age Oksa ja Toomas Eduri igavene korduseksam. Intervjueerinud T. Laanem. – Eesti Päevaleht, 8. jaanuar 2000
  • T. Tuumalu. Igavesti laulatatud. Kuidas sai Age Oksast Agnes Oaks? – Postimees : Arter, 10. märts 2001
  • Toomas Edur ja Age Oks. Intervjueerinud H. Sibrits. – Eesti Naine 2002, 4
  • A. Aasmäe. Age ja Toomas särisevad edasi. – Postimees : Arter, 25. jaanuar 2003
  • A. Alari. Londoni teatri direktor imetleb Oksa ja Edurit. – Postimees, 8. aprill 2003
  • T. Tuumalu. Oks ja Edur said kärjääri suurvõidu. – Postimees, 25. veebruar 2004
  • Age Oks – suurelt kivilt suurde ilma. Intervjueerinud A. Lensment. – Stiil 2004, 8
  • H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles: Estonia ballett XX sajandi teisel poolel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • K. Aavik. Tantsuga laulatatud Age Oks ja Toomas Edur. – Naised 2007, 27 (7. september)
  • M. Meiesaar. Age Oks – Etoile Internationale. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 24. mai 2008
  • K. Kressa. Age Oks lahkub lavalt. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 15. november 2008
  • T. Tuumalu. Baleriini luigelend. – Postimees, 15. november 2008
  • Thomas and Agnes. [Intervjuu]. – Dancing Times 2008, 12
  • M. Niineste. Age Oks riputab varvaskingad varna. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 17. jaanuar 2009
  • K. Garancis. Age Oks – Toomas Edur: hüvasti, lava. – Eesti Ekspress, 5. veebruar 2009
  • H. Piip. Luigesulgedega naine. – Eesti Naine 2009, 11
  • Age Oks ja Toomas Edur said Briti kuningannalt ordeni. – Postimees, 12. juuni 2010
  • U. Tüllinen. Age Oks: tippu jõudmine nõuab tohutut eneseületust. – Psühholoogia Sinule 2012, veebruar
  • Age Oks & Toomas Edur: karjäär tuleb lõpetada õigel ajal. Kui hea tantsija kustub rahva ees, on seda kurb vaadata. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Eesti Päevaleht : LP, 30. mai 2015
  • A. Oks. Tööelu 7 hetke. [Intervjuu]. – Tööelu 2016, 4 (oktoober)
  • Age Oks: Inglismaale saabudes pidin artistina oma nime muutma. Intervjueerinud S. Paluoja. – Pärnu Postimees, 4. veebruar 2017

Välislinke

Odette – Age Oks, Prints Siegfried – Toomas Edur. Tšaikovski „Luikede järv” (2007, Inglise Rahvusballett).

Age Oks ja Toomas Edur. David Dawsoni lühiballett „A Million Kisses to my Skin”. (2008, London Royal Festival Hall).

Manon – Age Oks, Des Grieux – Toomas Edur. Massenet' ja MacMillani „Manon”. (2009, Inglise Rahvusballett).

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk)