Məmməd Səid Ordubadi [mämmäd säid] (venepäraselt Mamed Said Ordubadi; 24. III 1872 Ordubad – 1. V 1950 Bakuu), Aserbaidžaani kirjanik, ajaloolise romaani žanri rajajaid Aserbaidšaani kirjanduses; Aserbaidžaani NSV teeneline kunstitegelane (1938).

Alustas loometeed luuletajana („Teadmatus”, „Qəflət”, 1906, „Isamaa ja vabadus”, „Vətən və hürriyyət”, 1907), astudes välja fanatismi ja ignorantsuse vastu. Ajakirjades Molla Nasredin jt avaldatud artiklites kutsus üles rahva harimisele ja traditsioonilise elukorralduse muutmisele. Raamatus „Verised aastad” („Qanlı sənələr”, 1911) kirjeldas 1905.–06. aastate armeenlaste-türklaste konflikti, asudes panislamistlikele esisukohtadele ja kutsudes üles võitlusele armeenlaste vastu. Hilisemates töödes esindab sotsialistlikku maailmavaadet ja pooldab rahvaste vendlust Kaukasuses („Ararat”). Oli aastast 1918 kommunistliku partei liige, nõukogude ajal ajakirjade Əxbar, Uus tee (Yeni yol, Aserbaidžaani kommunistliku partei ajakiri), Molla Nasradin peatoimetaja.

Saanud tuntuks ajalooliste romaanidega. Varastes romaanides („Kahe poisi teekond Euroopasse”, „İki cocuğun Avropaya səyahəti”, 1908, „Õnnetu miljonär”, „Bədbəxt milyonçu, yaxud Rzaquluxan firəngiməab”, 1914) väljendab valgustusideid ja kritiseerib Iraani despootlikku valitsust. Ta parimad romaanid on „Udune Tabriz” („Dumanlı Təbriz”, 4 köidet, 1933–48), milles kirjeldab peamiselt Iraani Aserbaidžaani 1905.–07. aasta konstitutsioonilist revolutsiooni ning „Mõõk ja sulg” („Qılınc və qələm”, 1946–48), milles käsitleb keskaja tuntuima kirjaniku Nizami elu. Kirjutanud romaane ka Füzuli, Vaqifi, Sabiri ja teiste Aserbaidžaani kirjandustegelaste elust. Romaanides „Võitlev linn” (1938) ja „Põrandaalune Bakuu” (1940) käsitleb Aserbaidžaani vabadusvõitlust ja Bakuu proletariaadi revolutsioonilist tegevust.

Kirjutanud ka libretosid ooperitele (Maqomayevi „Nərgiz”, 1935, Hacıbәyovi „Koroglu”, 1937, Əfrasiyab Bədəlbəyli „Nizami”, 1948), muusikakomöödiatele (Səid Rüstəmovi „Beş manatlıq gəlin”, 1939) ja operettidele Fikrət Əmirovi „Südamemurdjad”, 1943).

Tõlkinud aserbaidžaani keelde Puškini, Lermontovi ja Hakobjani töid.

Aserbaidžaani NSV ülemnõukogu I–III koosseisu saadik.

Tema nime kannab Nahhitševani Autonoomse Vabariigi raamatukogu (astuatud 1922, Ordubadi nimeline aastast 1953), Bakuus (1990) ja Ordubadis (1972, taasavatud 2010) on majamuuseum, Naxçıvanis on büst, Bakuus on mälestusbareljeef majal, kus Ordubadi elas.

Välislingid

• Məmməd Səid Ordubadi muuseumi koduleht (aserbaidžaani keeles)
• Nahhitševani Autonoomse Vabariigi raamatukogu koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015