Põõsaspea neeme ots ja sellel olev tulepaak

Põõsaspea neem (rts Spithamnudden, Spithamns udde, sks Kap Spitzhammeri) asub Osmussaare vastas, on Eesti mandriosa loodepoolseim neem (koordinaadid: 59°13’45" pl: 23°30’27" ip). Ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre. Kliburand ja merepõhi koosnevad seal Haljala lademe (selle läänepoolseim avamus) mergellubjakivist. Neemel on looduskaitsealune Põõsaspea rahn (kõrgus 5 m), mis on Läänemaa suurimaid; koos temast väiksema rahnuga on nad võetud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. Neemel on tulepaak (aastast 1923, kõrgus 16 m). Põõsaspea neem jääb Nõva maastikukaitsealasse ja on Eesti parimaid arktiliste veelindude rände vaatlemise paiku (linnuvaatlustorn). Põõsaspea neeme – Osmussaare – Hanko neeme joont peetakse Soome lahe ja Läänemere avaosa vaheliseks piiriks.

Spithami neem kuulub Nõva maastikukaitseala koosseisu.

Neemest kagus asub Spithami (Spithamni) küla, sealne rand oli algselt Nõva talupoegade kalastuskoht. Hiljemalt 1344 rajasid rootslased sinna oma küla (1514 Spithaven), millest sai Loode-Eestis rootsi asustuse lähtekohti. Põõsaspea neeme rootsipärane nimi Spithamn ja saksapärane nimi Spitzhammer tulenevad vanapõhja sõnast hämar ('kalju'). Ürikuis on neeme esimest korda mainitud Spiuthambre'na. Neemest edelas asub enamasti jäävaba Dirhami sadam.

Vaata ka seotud artiklid

• Spithami

Välislink

• Põõsaspea rahnud EELIS-es

EE 7, 1994; MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011