Paju, Ants

Ants Paju (aastani 1955 Ants Valdman; 10. IX 1944 Tamsi küla, Pajusi vald – 28. VI 2011 Tartu) ajakirjanik, sporditegelane ja poliitik. Oli 1949–55 küüditatuna Siberis. Lõpetas 1970 Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsainsenerina ja 1979 Leningradi Kõrgema Parteikooli ajakirjanikuna. Olnud 1979–84 Jõgeva rajooni ajalehe Punalipp asetoimetaja. 1984–90 ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. 1990–92 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik ja 1995 Riigikogu liige, 1993–96 Eesti presidendi esindaja vähemusrahvuste ümarlauas. 1997–2000 transiitkaubanduse komisjoni vastutav sekretär  ning teede- ja sideministri nõunik. 2000–01 Jõgeva linnapea, 2004–05 Jõgeva linnavolikogu esimees. 1973 algatas Sõpruse pargi rajamise Põltsamaale. Eesti Rohelise Liikumise asutajaid (1988). Kuulus 1993–99 Keskerakonda, aastast 2000 Isamaa ja Res Publica Liitu. Aidanud kaasa Kaukaasia ja Siberi eestlaste vaimsele ärkamisele ja nende kultuurikeskuste rajamisele (Tammsaare muuseumi rajajaid Kaukaasias). Kutsunud ellu liikumise Eestluse Elujõud ja korraldanud (1999) 1949. aasta küüditatute Siberi-reisi. Kuulunud Eesti Spordi Keskliidu juhatusse ning Kergejõustiku- ja Maadlusföderatsiooni presiidiumi. Korraldanud Põltsamaal Suure Tõllu Heitevõistlust, Mustvee ja Jõgeva spordipäevi, olnud Pedja jõe tali- ja suvemängude jmt ürituse algatajaid. Olnud kergejõustiklasena kettaheites Eesti meistrivõistluste medalivõitjaid, parim tulemus 60.22 (1976).

Eesti Looduskaitse Seltsi auliige (2009).

Valentin Kuik on teinud temast filmi „Kümme isamaa kõnet” (2007).

Autasud

• Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
• Põltsamaa aukodanik  (2004)
• Riigivapi III klassi teenetemärk (2006)
• Poola teenete kuldrist (2006)
• Jõgeva aukodanik  (2009)

Välislingid

• Suri aatemees Ants Paju. – Maaleht, 29. juuni 2011
• S. Harjo. Ants Paju tulevik jäi lühikeseks, ent minevik väärib raamatut. – Õhtuleht, 30. juuni 2011
• A. Kaljuvee. Suure mehe mälestuseks: Ants Paju 10.09.1944 – 28.06.2011. – Eesti Päevaleht, 1. juuli 2011