Ivan Papanin (26. XI 1894 Sevastopol – 30. I 1986 Moskva), NSV Liidu polaaruurija, geograafiadoktor (1938), kontradmiral (1943), Nõukogude Liidu kangelane (1937 ja 1940). Sündis madruse perekonnas, mobiliseeriti 1914 mereväkke (oli enne seda, aastast 1912 töötanud treialina Tallinnas Bekkeri tehastes). Osales aastast 1931 polaaruurimises: 1932–33 polaarjaama ülemana Franz Josephi maal ning 1934–35 Tšeljuskini neemel, 1937–38 juhtis triivjaama Severnõi Poljus-1. Töötas 1939–46 Põhja-meretee Peavalitsuse ülemana, 1948–51 NSV Liidu Teaduste Akadeemia (TA) Okeanoloogia Instituudi direktori asetäitjana ekspeditsioonide alal ja aastast 1951 NSV Liidu TA Mereekspeditsioonide osakonna ülemana (1952–72 oli ühtlasi NSV Liidu TA Siseveekogude Bioloogia Instituudi direktor). NSV Liidu Ülemnõukogu saadik 1937–50. Autasustatud 8 Lenini ordeniga.

Tema nime kannab neem Taimõri poolsaarel, mägi Antarktikas ja veealune mägi Vaikses ookeanis.

Kirjandus

• Лед и пламень: освоение Северной морской пути и районов Крайнего Севера (1938, 41988)
• Жизнь на льдине: дневник ( 71977)
• Jääs ja tules (1982)

MerLe, 1996