Park, Vello

Vello Park  (26. VII 1938 Ovanurme küla, Saadjärve vald), meteoroloog ja polaaruurija. Lõpetas 1965 füüsikuna Tartu Riikliku Ülikooli. Olnud 1963–70 Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppejõud, 1970–80 ENSV Teaduste Akadeemia (TA) Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi kosmiliste uuringute sektoris vaneminsener, 1980–92 Eesti Teaduste Akadeemia termofüüsika ja elektrofüüsika instituudi Läänemere osakonnas ning 1992–96 Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis vaneminsener ja kapteni abi teadusalal.

Vello Park Antarktises adeelia pingviiniga

Osalenud mereekspeditsioonidel Läänemerel, Atlandil, Loodeväilas, Drake'i väinas ja Lõunaookeanis (1984–96 uurimislaevadel Livonia (varasem Arnold Veimer), Mihhail Somov, Professor Zubov ja Professor Vize). Osa võtnud NSV Liidu Antarktika Ekspeditsioonide neljast (18., 21.,  23. ja 27.) talvitusega aastaringsest lähetusest: töötas 1972–74 polaarjaamas Molodjoznaja ja 1981–83 polaarjaamas Vostok meteoroloog-aktinometristina (ilmutas mehisust jaama päästmisel, kui 12. IV 1982 oli elektrijaama põleng) ning 1975–77 ja 1977–79 polaarjaamas Mirnõi aerometeoroloogiarühma juhina. Hiljem töötanud Eesti Riiklikus Mereinspektsioonis kapteni abina teadusalal. Uurinud helkivaid ööpilvi ja pärlmutterpilvi, tegelnud mereoptika (merepinnavaatlused helikopterilt) ja -meteoroloogiaga.

Harrastanud langevarjusporti ja alpinismi (tõusnud NSV Liidus neljale üle 7000 m mäetipule). Eesti Polaarklubi president (aastast 2004) ja Alpiklubi Firn liige (president 1961–68).  

Tööpunalipu orden töö eest Antarktikas (1983). 

Töid

• Külm talvitus. – Nabakirjad (1992)

Välislingid

• Vello Park ESBL-is
• Vello Park saates Püramiidi tipus