Mesopotaamia

Mesopotaamia. Kollasega on tähistatud Viljakas Poolkuu - iidne maaviljelusala ning paljude kultuurtaimede ja koduloomade algkodu.

Mesopotaamia ( Piiblis Kahejõemaa, kr ’jõgedevaheline maa’), ajalooline piirkond Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonnas, suurem osa Iraagis, väiksem Süürias ja Türgis; umbes 350 000 km2. Valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuivstepis peetakse lambaid ja kaameleid, niisutatavail aladel kasvatatakse nisu, puuvilla ja riisi. Tähtis datlipalmikasvatuse ja naftatootmise piirkond (Kirkūk, Ar-Rumaylah). Maailma vanimaid tsivilisatsioonikoldeid, Sumeri, Akadi, Babüloonia ja Assüüria riigi südamaa.

Mesopotaamia vanimad leiud kuuluvad Acheuli ja Moustier' kultuuri. Šanidaris on uuritud neandertallaste kalmistut. Põhja-Mesopotaamia eel­mäestike ala (nüüdne Iraagi Kurdistan) on maailma vanimaid viljakasvatuse ja koduloomapidamise koldeid. Loomi kodustama ja metsikult kasvavaid te­ravilju korjama hakati seal mesoliitikumis (X–VIII aastatuhandel eKr), neoliitiline Džarmo kultuur (VII aastatuhat eKr) põhines juba maaviljelusel. Hassuna ja Halafi kultuur (VI–V aastatuhat eKr) hõlmasid kogu Põh­ja-Mesopotaamia tasandiku (ulatusid lõunas praeguse Bagdadini). Samast ajast pärinevad vanimad Lõuna-Mesopotaamia ma­daliku asulakohad (Eridu). IV aastatuhandel eKr tekkis Tigrise ja Eufrati alamjooksul niisutuspõllundus (eneoliitilised Ubaidi ja Uruki kultuur); sellel põhi­nes Sumeri tsivilisatsioon (III aastatuhat eKr). 24. sajandil eKr alistas Sumeri linnriigid Akad. II aastatuhandel eKr tekkis Lõuna-Mesopotaamias Sumeri ja Akadi järglasena Babüloonia ja Põhja-Mesopotaamias Assüüria suurriik. Pä­rast Babüloonia langemist (539 eKr) läks Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide, 331 eKr Aleksander Suure, seejärel Seleukiidide ja 2. sajandi keskel eKr Partia valdusse. 3.–7. sajandil võitlesid Mesopotaamia pärast Rooma (Bütsants) ja Pärsia Sassaniidid. 7. sajandil vallutasid Mesopotaamia araablased, 1055 Seldžukid, 1258 mongolid; 16. sajandist aastani 1918 kuulus Mesopotaamia Türgile

Kirjandus

  • V. Zamarovský. Alguses oli Sumer. Tallinn, 1980
  • Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud": Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi. Tõlkinud Boris Kabur. Tallinn, 1994
  • H. Uhlig. Sumerid: rahvas ajaloo alguses. Tallinn, 2004
  • Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Tõlkinud A. Annus, K. Kolk, J. Puhvel, J. Päll. Tallinn, 2001
  • Kuningas Gudea templihümn. Tõlkinud A. Annus, S.-E. Soosaar. Tallinn, 2002
  • Muinasaja kirjanduse antoloogia. Tõlkinud A. Annus, M. Heltzer, K. Kasemaa, V. Sazonov jt. Tallinn, 2005
  • Gilgameši eepos. Tõlkinud A. Annus. Tallinn, 2010

EE 6, 1992