Seleukiidid
Seleukiidid, Seleukos I rajatud hellenistlik dünastia, valitses 312–64 eKr Seleukiidide riik (seda on nimetatud ka Süüria kuningriigiks), mille keskus oli Süüria ja Mesopotaamia (pealinn Antiookia), ulatus umbes 280 Väike-Aasiast India lähedale. Seleukiidid rajasid palju linnu, arendasid käsitööd ja kaubandust, kehtestasid ühtse raha ja kalendri (nn Seleukiidide ajaarvamine aastast 312 eKr). Seleukos I järglased Antiochos I Soter (281–261), Antiochos II (261–246) ja Seleukos II (246–225) ei suutnud sisemiselt ebaühtlast suurriiki koos hoida, üksteise järel lõid Väike-Aasias lahku Pergamon ja mitu teist riiki, idas Baktria, Sogdiana ja Partia. Antiochos III Suure (223–187) valitsemisaeg oli Seleukiidide kõrgpunkt, ta üritas suurriiki taastada, kuid sai roomlastelt lüüa ja kaotas lõplikult Väike-Aasia. 141 eKr loovutati Partiale Mesopotaamia, 1. sajandi alguseks eKr oli Seleukiidide võimu allajäänud ainult Süüria; 64 eKr muutis Pompeius selle Rooma provintsiks.
Kirjandus
- E. Bickerman. Institutions des séleucides: ouvrage publié avec le concours de l’Academie des Inscriptions et Belles-Lettres. Paris, 1938
- E. Bickerman. The Seleucids and the Achaemenids. 1966
- P. J. Kosmin. The Land of the Elephant Kings: Space, Territory, and Ideology in the Seleucid Empire. Cambridge, MA, 2014
EE 8, 1995