Peterson, Kristjan Jaak
Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn; 14. III 1801 Riia – 4. VIII 1822 Riia), kirjanik. Tema isa oli Viljandimaalt Karula vallast pärit kirikuteener. Õppis 1815–18 Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–20 Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, seejärel oli Riias keeleõpetaja.
Kirjutas keeleteaduslikke artikleid ja tegeles tõlkimisega. Hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi (päevaraamatut) juba gümnaasiumis. Avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas Beiträge... artikleid eesti keele (lauseõpetuse, morfoloogia ja muude küsimuste) kohta. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfried Gananderi „Mythologia Fennica”; täiendas tõlget („Finnische Mythologie”, Beitrige... XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusu kohta.
Nimetas ennast maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Põhiosa tema luuleloomingust (teada on 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust) moodustavad heroilis-filosoofilised oodid („Kuu”, „Laulja”, „Sügis”, „Sõprus”), mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid („Ott ja Peedu”, „Elts ja Tiiu – karjased”, „Enn ning Ellu”), milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Pindarose, Horatiuse, Theokritose) ja eelromantikute (Friedricg Gottlieb Klopstocki, Johann Gottfried von Herderi) mõju. Lüürilised elamus- ja armastuslaulud („Laul”, „Rõõmu laul”, „Mardi Luteruse päeval”, „Jaagu leinalaul”) kajastavad isiklikke muljeid.
K. J. Petersoni looming tema eluajal ei ilmunud, luuletuste käsikirjad leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Mälestussammas Tartus Toomemäel (1983, Jaak Soans ja Allan Murdmaa).
K. J. Petersoni sünniaastapäeval tähistatakse emakeelepäeva (aastast 1999 riiklikult).
Töid
- Laulud, päevaraamat ja kirjad (1922)
- Laulud. Päevaraamat (1976)
Kirjandus
- Lisandusi K. J. Petersoni tundmaõppimiseks. Tartu, 1927
- Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud S. Vahtre. Tallinn, 1997
Välislingid
- K. Aben. Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade. – Eesti Kirjandus 1924, 6
- Kristjan Jaak Peterson Eesti kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand
EE 14, 2000; muudetud 2012