postmodernism, läänes 20. sajandi lõpukümnendeil alanud sotsiaal-kultuuriline ja uurimishuvide transformatsioon, mis ilmneb klassikalise ratsionalistliku filosoofia ja metafüüsilise mõtlemise konstruktiivses kriitikas. Postmodernism eitab kõikvõimalikku „totalitaarsust”: ranget loogilist skemaatikat, lõplikke järeldusi, püsivate aluste otsimist, autoriteetide austamist, sissetöötatud uurimistemaatikat, võimustruktuure, traditsioonilisi esteetilisi ja moraalseid ideaale. Postmodernismil puudub selgepiiriline paradigma, termini tähendus sõltub kontekstist. Peamised teoreetikud Jean-François Lyotard ja Jacques Derrida. 1980.–90. aastate postmodernismi arengu käsitlemisel kasutatakse ka terminit postpostmodernism.

• Kunstis 1970. aastail tekkinud kunstisuund, mis maalikunstis seisneb maalilisuse ja isikupärase väljenduslikkuse taasväärtustamises, arhitektuuris funktsionalismi ebaajakohaseks tunnistamises, klassikaliste stiilielementide eklektilises kasutamises ning ehitise vormi ja sotsiaalse keskkonna sobivuse taotlemises.

VE, 2006