Austraalia ettevõttele Rio Tinto kuuluv puistlastilaev Pacific Ruby (kandevõimega 205 000 tonni) veab peamiselt rauamaaki.

Puistlastilaevade laadimine. Cape Lambert, Austraalia

puistlastilaev ehk balker (ingl bulker, bulk-carrier, bulk freighter, vn балкер) on spetsiaalselt pakendamata, puistena veetavate kaupade nagu maak, süsi, tsement, vili jm mereveoks ehitatud kaubalaev.

Rahvusvaheline konventsioon inimese ohutusest merel (SOLAS-konventsioon) defineerib puistlastilaeva kui ühetekilist laeva, tiib- ja hoppertankidega lastiruumides, mis on ette nähtud peamiselt kuiva puistlasti veoks (nagu maagilaev) või omab kombineeritud võimalusi vedada muul ajal ka vedellasti samades lastiruumides – nafta-maagilaev. Vedele- ja puistlasti samaaegsel veol on vedellast eraldi lastiruumides või tankides.

Veetava lasti tüüpide järgi võivad puistlastilaevad olla spetsialiseerunud veel nagu söeveolaevad (ingl coalers) ja viljaveolaevad (ingl grain carriers) jm. Laevatüüpide põhiliseks erinevuseks on lastiruumide erinev erimahutavus. Rasked lastid (näiteks, maagid) ei nõua lastiruumide suurt erimahutavust, kerged (näiteks, turvas, puiduhake, koks, mitmed teraviljad) aga nõuavad seda. Kuna puistelasti veod on lastigruppide järgi reeglina ühesuunalised, on erimahutavuse arvessevõtmine laevade ehitamisel või soetamisel keeruline. Samuti on puistlastilaevade baasil ehitatud mitmesuguseid mitmeotstarbelisi laevu, mis peale puistlasti võivad vedada mingeid muid spetsialiseeritud laste.

Esimeseks spetsialiseeritud puistlastilaevaks loetakse Briti söelaeva, aurikut John Bowes, mis ehitati 1852. aastal. Siin kasutati esmakordselt süsteemi, mille puhul ballastiks oli merevesi. 2012. aastal oli maailmas üle 9000 puistlastilaeva ja need moodustasid 33% kogu maailma kaubalaevastikust nii tonnaažilt (kogumahutavuselt) kui kandevõimelt. Suuruselt (kandevõime järgi) jagatakse puistlastilaevad järgmistesse kategooriatesse:

• väikesed (mini-bulkers) – kandevõimega alla 10 000 tonni
• Handysize – kandevõimega 10 000 kuni 35 000 tonni
• Handymax – kandevõimega 35 000 kuni 59 000 tonni
• Panamax – kandevõimega 60 000 kuni 80 000 tonni. Nende laevade suurust piiravad Panama kanali lüüsikambrite mõõtmed (pikkus 294 m, laius 32,3 m ja lubatud süvis 12,0 m), sõit Atlandi ja Vaikse ookeani vahet tuleb läbida ümber Cape Horni, kuid Suessi kanali süvendamine 20 meetrini võimaldab neil seda läbida.
• Capesize – kandevõimega üle 80 000 tonni.

Viimase aja eriti suured puistlastilaevad – maagilaevad – kandevõimega üle 400 000 tonni kuuluvad klassidesse VLBC (Very Large Bulk Carrier), ULBC (Ultra Large Bulk Carrier) või VLOC (Very Large Ore Carrier) ja ULOC (Ultra Large Ore Cartier).

Piirkondlikult võivad kasutusel olla ka kohalikud kategooriad nagu Setouchmax, Dunkirkmax, Newcastlemax või Seawaymax. Viimane neist kategooriatest tähistab suurimaid laevu, mis saavad läbida Saint Lawrence'i veetee Suure järvistuni.

Suuremad puistlastilaevad ei oma enamasti lastiseadet. Neid lastitakse ja lossitakse spetsialiseeritud terminalides. Väiksematel võivad olla kraanad, losspoomid või konveierlaadurid.

Suurimad puistlastilaevade ehitajad maailmas on Lõuna-Korea, Jaapan, Hiina ja Taiwan.

Loodud 2011 (A. Eidast) ja muudetud 2013 (R. Raudsalu)