Põlva kihelkond
Põlva kihelkond hõlmas Võrumaal Laheda ja Põlva valla ning osa Kõlleste, Mooste (nüüd Põlvamaal) ja Võru vallast; 17. sajandini kuulus Põlva kihelkonda ka osa hilisemast Kanepi ja Räpina kihelkonnast. Põlva kihelkonda on seostatud Ugandisse kuulunud Valgatabalve muinaskihelkonnaga. 13. sajandi alguses oli sellel alal tihe asustus (linnus Rosmal ja Kauksis). Feodaalse killustumuse ajal kuulus Kirumpää, hilisem Põlva kihelkond Tartu piiskopkonda; kirikukihelkonda on esimest korda mainitud 1452. Enamik külasid kuulus keskajal Kirumpää linnusele, selle juures oli arvatavalt piiskopimõis. Poola võimu ajal kuulus Põlva kihelkond Kirumpää staarostkonda. 1784 asutati Põlva kihelkonna lõunapiirile Võru linn, sellest alates kuulus kihelkond Võrumaasse. Talusid hakati päriseks ostma 1846, seda hoogustas 1860. aastail linakasvatusest saadud tulu. Rahvuslikus liikumises osaleti agarasti. Välja rännati 1855–59 ja 1908–09 Samaara kubermangu, Vologdasse ja Siberisse. 1850 valmis Kähris õigeusu kirik, selle algne puithoone asendati 1899 nüüdse ehitisega. Õigeusu kogudus tegutses aastani 1964, 1989–99 oli hoone Maarja kiriku filiaal. Aastast 1999 kuulub kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Põlva Peaingel Miikaeli Kogudusele. 1897–1916 oli Põlva lähedal Puuril Võru kreisi kurttummade kool.
Välislingid
EE 12, 2003; muudetud 2011