Pöögle-Maie kool

Pöögle-Maie külakooli hoone. Nüüd Mellini puhkekeskuse külalistemaja.

Pöögle külakooli hoone, elamuks ümber ehitatud koolimaja

Mellini puhkekeskus. Suitsusaun

Pöögle-Maie kool, Viljandimaal Karksi vallas Leeli külas Maie talus on endine koolimaja (Pöögle külakool) ja vallamaja (seal asus Pöögle-Maie külakool). Mõlemad majad, samuti mitu naabertalu, on tihedalt seotud August Kitzbergi elu ja loominguga.

1864 Maie talu maale ehitatud vallamajas asutati 1867 algkool. Samas hoones olid ka vallavalitsus ja kogukonnakohus. 1871. aastani oli koolmeistriks Johann Känts. 1871 sai vallakirjutaja ja kooliõpetaja koha Jaan Kitzberg, kes kolis koos vend Augustiga Niitsaadult Pööglesse. 1873 kinkis Pöögle mõisaomanik krahvinna Mellin koolile uued koolilauad ja harmooniumi ning laskis 1875 ehitada koolimajale uue hoone. Maie talu jäi vallamajaks ja korter valla käskjalale. 1950. aastatel jagati maja korteriteks. Jaan Kitzbergi tööd koolijuhatajana jätkas tema poeg Paulus-Amadeus (1871–1939). Nende ajal rajati ilu-ja puuviljaaed, õpetajal oli tolleaegsete kultuuriolude tõttu ümbrusele suur kasvatav mõju. Jaan Kitzberg pani tööle laulukoore, võttis aktiivselt osa karskusseltsi Iivakivi maja ehitamisest ja seltsi tegevusest. 1928–36 oli õpetajaks Anton Animägi, kes asutas Karksisse 1924 laulu- ja mänguseltsi ning puhkpilliorkestri, samuti organiseeris ning juhatas Pöögles sega- ja meeskoore. 1922 rajati kooli raamatukogu. 1936–40 oli õpetajaks August Tammaru, hiljem Hilda Toom, Misella Roostalu, Elsa Mägi, Renate Soomets, Leili Kirik, Maie Torim, Asta Jaaksoo ja Heiti Raid. Kooli viimane juhataja A. Jaaksoo. 1964 Maie algkool suleti. 1992 paigaldati A. Jaaksoo algatusel selle asukohta mälestuskivi.

1983 aastal avati endises vallamajas August Kitzbergi tubamuuseum.

Hooned

1864 valminud endine vallamaja on ühekorruseline poolkelpkatusega laudvoodriga kaetud palkseintega maakivivundamendil puithoone. A. Kitzbergile 100. sünniaastapäeval kinnitati hoonele tema tegevust tähistav tahvel.

1874 ehitatud endine koolimaja on maakivivundamendil laudvooderdusega palkseintega hoone. Üks põhikorrus ja väljaehitatud katusekorrus. Viilkatuse kagutahul väike katusärkel. 1932. aastal ehitati loodeseina juurdeehitusena käimlad. Kaguküljel viilkatusega eeskoda.

Kitzbergiga seotud kohti Mulgimaal

August Kitzberg elas venna juures ja abistas tema töös vaheaegadega aastail 1871–77 ja 1891–92. Pöögles alustas A. Kitzberg oma kirjandulikku tegevust, eriti viljakas oli teine periood, kui valmisid jutustused „Valge kirik kivivaremete seas ehk rõõm ja kurbtus kaksikvennad”, „Sauna-Antsu „oma” hobune”, „Libahunt”, „Rätsepp Õhk ja tema õnneloos”, „Punga Mart ja Uba Kaarel”, millest mitmed hiljem dramatiseeriti. 1892 lahkus August Kitzberg Pööglest, vend Jaan jäi Maiele elu lõpuni.

Kitzbergi elu ja teostega seotud paiku on piirkonnas veelgi. Pöögle-Maielt 4 kilomeetrit Abja suunas on üle oja vasakut kätt kõrvuti kaks talu: Lopa ja Everti. Evertil elas Kitzbergi vennatütar ja Lopa talu peremees Märt Erg on „Kauka jumala” Mogri Märdi prototüüp. Everti talus kirjutas Kitzberg näidendi esialgse variandi.

1873–74 töötas Kitzberg Pornuse mõisas kohtukirjutajana ning hiljem Morna mõisa ja Abja mõisa juures kihelkonnakohtu notarina.

Mellini puhkekeskus

Maie talus asub Mellini puhkekeskuse külalistemaja, seal töötab ka A. Kitzbergi tubamuuseum.

Kasutatud allikad ja välislingid

Loodud 2013