Jaan Kitzberg (aastani 1863 Kits; 5. IV 1838 Pärnumaa, Laatre vald – 22. VII 1913 Pärnumaa, Pöögle vald),  vallakooliõpetaja ja ühiskonnategelane, August Kitzbergi vend.

Õppis ühe talve J. Tülki saksakeelses kodukoo­lis, hiljem iseõppija. Valmistas õppevahendeid, peamiselt gloobusi, pälvis viimaste eest Tartu näitusel auhinna. Andis 1858 Pärnumaa koolivalitsuses õpetaja kutseeksami. Töötas 1857–71 Halliste kihelkonnas Penuja vallas Niitsaadu koolis ja 1871–1900 Pöögle vallas Maie koolis õpetajana ning ühtlasi val­lakirjutajana. Tema abiline ja töö jätkaja oli poeg Paulus-Amadeus; aastani 1872 kasvatas ja õpetas Kitzberg ka vend Augustit. Pidas 1880–83 vanematele õpilastele saksakeelset erakooli. Käis 5 aastat Penujast kord kuus ka Kirblas lapsi õpetamas. ­Rajas Niitsaadul ja Maiel kooliaia. Asutas Niit­saadul laulukoori, mis esines nii kirikus kui pi­dudel. Oli innukas Johann Voldemar Jannseni ideede järgija, agar Perno Postimehe, Postimehe ja Saka­la kirjasaatja ning levitaja. Korraldas koolis aja­lehe ühislugemisi.

Kirjutanud lastenäidendi „Kuilp-Ants” (Viljandi, 1911) ning laule ja lugusid, mida enim on avaldatud E. W. Schneideri luge­mikus „Weike Külwi mees ehk Õppetlik lug­gemisse-ramat lastele” (Tartu, 1870). Kogus eesti­ ja saksakeelseid raamatuid. Kuulus Karksi kars­kusseltsi Ivakivi.

Maetud Karksi-Nuia Rahumäe kalmis­tule.

Isa Peter Kitzberg (1806–81), rätsep, talurentnik; ema Leena Kitzberg, sündinud Paul (1811–64). Vennad Ado Kitzberg (1834–1913), tisler; August Kitzberg. Abikaasa Anna Kitzberg, sündinud Rütel (1847–1914). Pojad Ernst Kitzberg (1865–1942); Paulus-Amadeus Kitzberg (1871–1939), kooliõpetaja ja seltsitegelane; Peeter Kitzberg (1881–1939). Tütar Marie-Helene Nõgges (1869–1936).

Kirjandus

• Postimees 1857-1907. Tartu, 1909
• Vana Kannel IV. Koostanud ja toimetanud H. Tampere. Tartu, 1941

EKBL, 1998 (H. Tartlan); muudetud 2013