Püha kihelkond

Kõljala mõisa härrastemaja

Püha kihelkond hõlmas Saaremaa lõunarannikul põhiosa (v.a Haeska ümbrus) nüüdsest Pihtla vallast ning Muratsi poolsaare Kaarma vallast. Püha kihelkonda (Pyha) on esimest korda mainitud 1449. Feodaalse killustumuse ajal moodustas kihelkond Saare-Lääne piiskopkonna Püha ametkonna, selle keskus asus Püha-Suuremõisas (hilisem Kaarma-Suuremõisa). Rohkeist läänistustest tekkisid juba enne Vene-Liivimaa sõda Kaali, Kõljala, Pihtla, Sandla ja Tõlluste mõis. Vätta ja Nässuma poolsaarel elas keskajal rootslasi, Vätta rootslastel säilis rahvuseripära 17. sajandini. Kui 1846–48 siirdus 11% rahvastikust õigeusku, ehitati Reomäe õigeusu kirik.

Välislingid

• Püha kihelkond Eesti mõisaportaalis
• Püha kihelkond. Ajalugu ja tegemised