Räpina kihelkond

Räpina Miikaeli kirik

Räpina kihelkond hõlmas Võrumaal ligikaudu nüüdse Meeksi, Räpina ja Veriora valla ning Räpina linna. Muinasajal kuulus Räpina kihelkonna ala Ugandisse. 1224 sai ta Tartu piiskopkonna osaks, 1558 läks Venemaa ning 1582 Poola võimu alla. 1582 asutati Räpinasse riigimõis. Rootsi ajal, 1630. aastail eraldati Põlva ja Võnnu kihelkonnas Lämmijärve-äärne ala Räpina kirikukihelkonnaks. 1700. aasta paiku töötas Räpina lähedal rauatehas. Üle Lämmijärve suheldi elavalt Venemaaga, kus Remda (Rämeda) poolsaarele ja mujale rajati Räpinast väljarännanute asundusi; sealtpoolt asus Räpinasse vanausulisi feodossejevlasi, 1709–22 tegutses Räpinas isegi nende klooster. 1784 puhkes Räpinas (Alamõisas) Puuaiasõjana tuntud talurahvaülestõus, rahutusi oli ka 1819. 19. sajandi keskpaiku siirduti hulgaliselt õigeusku, 1833 valmis uus õigeusu kirik (varasem, 1752 ehitatud puitkirik oli 1813 maha põlenud) ja avati venekeelne kihelkonnakool. Ajuti (eriti pärast sõdu) elavnes üle järve sisseränd Venemaalt, rannaküladesse asus vene kalureid.

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2011