rakk, väikseim elu põhiüksus, mis suudab üksi või hulkrakse organismi osana kasvada ja paljuneda. Rakk võtab keskkonnast aineid ja energiat ning sünteesib neist ainevahetuseks vajalikke aineid. Eeltuumsete ehk prokarüootsete organismide (bakterite) rakkudel ei ole tuuma, päristuumsete ehk eukarüootsete organismide rakkudel on. Tuumas on kromosoomid, milles paiknevad pärilikkuse kandjad – geenid. Tuuma ümbritseb tsütoplasma, mida katab rakumembraan, taimedel, seentel ja ainurakseil ka rakukest. Tsütoplasmas on mitmesuguse ehituse ja talitlusega organelle (mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi aparaat, lüsosoomid; taimedel ka plastiidid ja vakuoolid). Mõnel rakul on liikumisorganelle – vibureid ja ripsmeid. Rakud on enamasti mikroskoopilised (Ø 5– 50 µm), suurimad on lindude munarakud. Rakkude jagunemine võib toimuda vaheseina moodustudes (bakteri- ja taimerakul), sisse soondudes (loomarakul), pungudes (pärmirakul) või lõigustudes (viljastatud munarakul). Raku tuuma jagunemise viisid on amitoos, meioos ja mitoos.

VE, 2006