Aadu Regi (3. XI 1912 Tallinn – 10. X 2011 Oulu, Soome), klarnetist, pedagoog, dirigent ja helilooja. Eesti Teatriliidu (1967) ja Eesti Heliloojate Liidu (1992) liige, Eesti Kooriühingu auliige (2002). Meta Regi abikaasa.

Õppis 1930–36 ja 1943–44 Tallinna Konservatooriumis klarnetierialal (Bernhard Luki klass), lõpetas 1963 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Juhan Kaljaspooliku klass). Täiendas end 1963–64 Leningradi konservatooriumis dirigeerimise alal Ilja Mussini juhendamisel. Mängis 1930–33 mitmes suveorkestris, 1933 Tallinna garnisoni, 1941–44 Tallinna Töölisteatri ja 1944–45 Vanemuise orkestris, oli 1945–51 Vanemuise dirigent ja koormeister. Oli 1951–56 asumisel Kemerovo ja Omski oblastis. Õpetas klarnetimängu 1944–51 ja 1956–91 Tartu Muusikakoolis, 1991–99 Muhose muusikakoolis Põhja-Ostrobothnia regioonis Soomes. Õpilasi: Hendrik Nagla, Jüri Millistfer, Kalev Velthut, Vello Voltein, Tiit Veigel, Margus Kasemaa. Juhatas 1956–59 Tartu Riikliku Ülikooli sümfooniaorkestrit, 1959–72 Tartu Muusikakooli puhkpilli- ja keelpilliorkestrit ning 1969–90 Tartu Kultuurihoone puhkpilliorkestrit, oli 1957–74 maakondlike laulupäevade üldjuht ja 1994 üldlaulupeo puhkpilliorkestrite juht. Tegi 1960–85 kirjastustele noodigraafikat, kirjutas ajakirjanduses ja koostas metoodikaalast kirjandust („Puhkpillide õpetamise metoodika”, 1970; „Orkestritöö metoodika”, 1986; „Heliredelite harjutamise metoodikast klarnetil”, 1988). Loonud muusikat puhkpilliorkestrile (nt marsid „Koidab hommik”, „Noored sõbrad”, „Mai marss”, „Fanfaaride marss”, „Juubeli marss”), palu klarnetile, trompetile ja viiulile, soololaule (nt „Silmad”, Mart Raua tekst) ja muusika Calderón de la Barca näidendile „Nähtamatu daam” (arvatavasti 1951). Avaldanud raamatu „Muusikast ja muust: mälestused” (2000).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1989). Soome sõjaveteranide hõbedane teenetemärk (2001). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004). Tartu linna aukodanik (2005). Tartu Suurtäht (2005).

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2014 (E. Pilliroog)