Rinne, Artur

Artur Rinne (25. IX 1910 Narva – 31. I 1984 Tallinn), laulja (bariton), lavastaja ja telerežissöör. Eesti NSV Teatriühingu liige (1961). Isa vedurijuht.

Õppis laulmist 1927–34 Tallinna Konservatooriumis (Helmi Eineri ja Nikolai Sternbergi klass) ning Armanda degli Abbati juures. Oli 1929–37 Estonias koorilaulja ning 1937–38 ja 1941–44 solist, töötas 1938–41 Esto‑Muusika kaupluses müüjana ning 1945–49 Vanemuises näitejuhi, lavastaja ja lauljana. Oli 1950–56 Eestist ebaseaduslikult välja saadetud, 1956–70 Eesti Televisiooni ja Eesti Telefilmi režissöör (filme: „Helisev päev”, 1962; „Ida Urbeli tantsud”, 1964; „Elsa Maasik”, 1970) ning 1947–50 ja 1971–80 Filharmoonia solist.

Tuntud rahvalike laulude esitajana. Temast on film „Meie Artur” (1968, Eesti Telefilm), 2009 tuli Ugalas lavale Mati Põldre ja Margus Vaheri muusikaline lavalugu „Arturi laulud ja aastad”. Avaldanud mälestusteraamatud „Kui ma olin väiksekene” (1969), „Laulud ja aastad” (1972) ning „Ja kägu kukub ra’al” (1980); ilmunud kordustrükis ühiste kaante vahel 2010. Olnud Eestis enim plaadistatud laulja.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1960).

Lavastusi

• Puccini Tosca (1945, laulis Scarpiat)
• Rossini Sevilla habemeajaja (1946, laulis Bartolot)
• Delibes’i Lakmé (1946, laulis Nilakanthat)
• Puccini Madame Butterfly (1949 ja 1964)

Osi

Tonio – Artur Rinne. Leoncavallo „Pajatsid“. Estonia, 1935

Rigoletto – Artur Rinne. Verdi „Rigoletto“. Estonia, 1935

• Markii (Verdi Traviata, 1929)
• Dancairo (Bizet’ Carmen, 1932)
• Heinrich Rosenthal (Wuolijoki Koidula, 1932)
• tegelane (Ábrahámi Savoy ball, 1933)
• Tänavalaulik (Geyeri, Franki ja Katcheri Suhkur ja sool, 1933)
• Figaro ja Bartolo (Rossini Sevilla habemeajaja, 1934 ja 1943)
• Rigoletto (Verdi Rigoletto, 1935)
• Goro (Puccini Madame Butterfly, 1935)
• Tonio (Leoncavallo Pajatsid, 1936)
• Billy Jackrabbit (Puccini Tütarlaps Läänest, 1937)
• Chaunard (Puccini Boheem, 1936 ja 1943)
• Mercutio (Gounod’ Romeo ja Julia, 1938)
• Alfio (Mascagni Talupoja au, 1942)

Helikandjaid

• Artur Rinne (LP, 1971, 1985)
• Unustamatu Artur Rinne (CD, 1995)
• Igihaljas Artur Rinne (helikassett, 1996)
• Artur Rinne 62 parimat laulu (CD, 2009)
• The Baltic Discography, lk 37, 42, 43, 46

Kirjandus

• As. Noorte solistide debüüt „Rigolettos”. – Waba Maa, 7. juuni 1935
• Ed. Visnapuu. Uusi tegelasi „Võluflöödis”. – Uus Eesti, 19. oktoober 1936
• Artur Rinne müüb oma häält. [Intervjuu]. – Esmaspäev, 10. september 1938
• L. K. [L. Krigul].  „Tosca” esietendus „Vanemuises”. – Postimees, 7. juuli 1945
• L. Krigul. „Sevilla habemeajaja” esietendus RT „Vanemuises”. – Postimees, 21. jaanuar 1946
• R. Ritsing. Ooper „Sevilla habemeajaja”. – Postimees, 30. jaanuar 1946
• R. Kallaste. Juubilar Artur Rinne. – Rahva Hääl, 25. september 1960
• L. Tauts. Artur Rinnele. – Sirp ja Vasar, 25. september 1960
• E. Velme. Artur Rinne – 60 ja 40. – Rahva Hääl, 25. september 1960
• A. Regi. „Madame Butterfly”. – Edasi, 13. detsember 1964
• J. Ruus. Mõtisklusi „Meie Arturi” ümber. – Sirp ja Vasar, 17. jaanuar 1969
• V. Ojakäär. Artur Rinne 60-aastane. – Kodumaa, 23. september 1970
• A. Aarelaid. Tagasivaade. – Edasi, 19. detsember 1974
• V. Ojakäär. Artur Rinne. [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 10. veebruar 1984
• P. Karmo. Kuningas Artur. [Ka diskograafia]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 4
• P. Karmo. Veel Artur Rinne heliplaatidest. [Ka diskograafia]. – Teater. Muusika. Kino 1994,1
• G. Üppis. Artur Rinne oli minu onupoeg. – Muusikaleht 1995, 9
• Artur Rinne mälestused Estonia Teatrist. [Intervjuu]. – Muusikaleht 1998, 1, 2
• T. Merisalu. Rinne laulis end rahva südamesse. – Õhtuleht, 8. juuni 1999
• V. Ojakäär. Vaibunud viiside kaja. Tallinn, 2000
• Mälestuseks: Artur Rinne. – Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2000
• V. Ojakäär. Sirp ja saksofon. Tallinn, 2008
• M. Põldre. Nagu oleks Eesti aeg tagasi tulnud. Intervjueerinud T. Sarv. – Sakala, 1. veebruar 2009
• R. Veidemann. Taas üks kild Eesti saatuseloost – Artur Rinne. – Postimees, 3. aprill 2009
• A. Laasik. Faktirida Artur Rinnest Ugala laval. – Eesti Päevaleht, 6. aprill 2009
• S. Oll. Kas Arturi hirv elab veel? – Maaleht, 16. aprill 2009
• K. Valdvee. Laval on hulk Artureid, lugusid, laule ja aastaid. – Sakala, 11. aprill 2009
• Mu armas Väike!: Artur Rinne kirjad Arhangelski vangilaagrist. Koostaja R. Lehiste. Tallinn, 2010
• R. Hinrikus. Artur Rinne mälestuste kogumik. – Eesti Päevaleht, 16. aprill 2010
• A. Rinne. Pääsukestest: meenutus Arhangelski oblastist 1952. a. Järelsõna M. Orav. – Akadeemia 2010, 9
• S. Joon. Filmimees meenutab Artur Rinnet. – Pärnu Postimees, 5. oktoober 2010
• A. Lõhmus. Artur Rinne tütar: Ütlesin isale aastaid „onu”. – Maaleht, 24. september 2010
• Tapal meenutati muuseumiööl Artur Rinnet. – Virumaa Teataja, 19. mai 2015

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M40

Välislinke

• Muusikaline tund. Artur Rinne 70. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1980)
• Eetriaastad. Artur Rinne. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1980)
• Heli jälg: Artur Rinne. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)
• Ob-la-di, ob-la-da: Artur Rinne. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)
• Ajalootund R2-s. Artur Rinne 90. sünniaastapäevaks. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)
• Hääled. Artur Rinne . – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2001)
• Artur Rinne 100. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2010)

Tänavalaulikud: Jaan Villard, Theodor Puks, Aleksander Tamm, Artur Rinne. Geyeri, Franki ja Katcheri „Suhkur ja sool“. Estonia, 1933	Billy Jackrabbit – Artur Rinne, Wowkle – Helmi Reilas. Puccini „Tütarlaps Läänest“. Estonia, 1937	Goro – Artur Rinne. Puccini „Madame Butterfly“. Estonia, 1935
Artur Rinne estraadilauljana	Tegelasi: Härra mikrofoni juures – Artur Rinne, M. Kareda, Jaan Villard, Ellen Niglas, Vootele Veikat, Milli Rebane. Ábrahámi „Savoy ball“. Estonia, 1933