rüüt

rüüt (Pluvialis; ingl golden plover, vn pжанки), kurvitsaliste perekond tülllaste sugukonnast; 4 liiki: tundrarüüt (Pluvialis fulva), ameerika rüüt (P. dominica), plüü (P. squatarola) ja rüüt (P. apricaria). Rüütade hundsulestikus isaslindudel on silmadest alates alapool mustalt värvunud, tundra- ja ameerika rüüdal ning rüüdal on isaslinnu seljasulestik kuldkollasetäpiliselt pruun.

Rüüdad pesitsevad sambla ja samblikuga vooderdatud maapinnalohus. Kurnas on 4 muna, hauvad mõlemad vanalinnud. Rüüdad toituvad põhiliselt selgrootutest. Rändlinnud, kusjuures tundrarüüdad lendavad talvitama väga kaugele –  Austraaliasse, Tasmaaniasse ja Uus-Meremaale, sooritades linnuriigi pikima, ilma vahemaandumiseta lennu (3300 km üle mere).

Kõik rüüdad häälitsevad meloodiliselt ja kaugele kostvalt. Tundrarüüt ja  ameerika rüüt on omavahel väga sarnased, esimene pesitseb Siberi tundras, teine Alaska ja Kanada tundras. Plüü on  levinud Euraasia lagetundrates, ta on rüüdast suurem. Rüüt on levinud Euraasia lagerabadel ja tundranõmmedel; pikkus 26–29 cm, tiibade siruulatus 67–76 cm; häälitseb vilehäällselt.

Eestis on kohatud tundrarüüta, plüüd ja rüüta. Tundrarüüt on meil väga haruldane eksikülaline, plüü väikesearvuline läbirändaja (peamiselt rannikul). Rüüt on väikesearvuline haudelind, kes on meil ebaühtlaselt levinud. Eestis pesitseb ta rabades; suur osa Eesti asurkonnast pesitseb Pärnumaal Lavassaare ja Nätsi-Võlla soostikes.Toitumas käib peamiselt põldudel ja niitudel, talikorteris aga mererannal. Eestisse saabub märtsis-aprillis, lahkub augustis-septembris. Rüüt oli varem tavaline, nüüd on tema arvukus kõikjal vähenemas. Eesti looduskaitse III kaitseakategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2011