Sällik, Grete

Grete Sällik (aastani 1913 Timm; 21. XII 1890 Tallinn – 26. VI 1985 Stockholm), näitleja ja laulja. Isa puusepp. Oli 1913–32 abielus Alfred Sällikuga ja aastast 1932 Agu Lüüdikuga.

Lõpetas 1904 Tallinna kõrgema tütarlastekooli, laulmist õppis Eestis Walter Blossfeldti, Varvara Malama ja Nadežda Borina ning Itaalias M. Garroni juures, täiendas end 1926 Saksamaal ja Austrias. Mängis 1906–11 Lootuse seltsis ja 1911–32 Estonias. Põgenes 1944 Rootsi.

Osi

Belotte – Grete Sällik, Joseph Galicot – Agu Lüüdik. Falli „Madame Pompadour“. (Estonia, 1923)

  • Maša (Tolstoi Elav laip, 1912)
  • Emeline (C. R. Jakobsoni Arthur ja Anna, 1913)
  • Anni (Pakkala Parvepoisid, 1915)
  • Minka (Jarno Metsaülema tütar, 1916)
  • Nanette (Planquette’i Corneville’i kellad, 1917)
  • prints Eszterházy (Jarno Helilooja tütar, 1917)
  • Flora (Verdi Traviata, 1918)
  • Olga (Falli Dollariprintsess, 1918)
  • Treszka (Kálmáni Sügismanöövrid, 1918)
  • Orlovsky (Straussi Nahkhiir, 1919)
  • Lehma-Liisi (Falli Lõbus talupoeg, 1919)
  • Anna (Falli Armas Augustin, 1920)
  • Ilona (Lehári Mustlasarmastus, 1920)
  • Stasi (Kálmáni Silva, 1921)
  • Marion (Bromme Marion, 1922)
  • Belotte (Falli Madame Pompadour, 1923)
  • Mariette (Kálmáni Bajadeer, 1924)
  • Lisa (Kálmáni Mariza, 1925)
  • Nadia (Granichstaedteni Orlov, 1927)
  • Fritzi von Schützingen (Jarno Csikósparuness, 1927)
  • Giuditta Grisi (Schuberti ja Berthe’ Kolme neitsi maja, 1928)
  • Dorrit (Falli Florida roosid, 1929)
  • Maša (Lehári Tsareevitš, 1930)
  • Miotte (Benatzky Kolm musketäri, 1931)
  • Riquette (Ábrahámi Viktooria ja tema husaar, 1931)
  • Bessie (Ábrahámi Havai lill, 1932)

Helikandjaid

  • Eesti lauljaid operettides III (LP, 1972)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 10, 11 (CD, 2005)

Kirjandus

  • A. Üksip. Grete Sällik. – Päevaleht, 26. märts 1926
  • Grete Sällik 20 aastat laval. – Uudisleht, 2. detsember 1931
  • Grete Sällik pöörab „Estoniale” selja? – Uudisleht, 20. juuni 1932
  • G. Sällik jt. Kui operett tegi esimesi samme. – Uudisleht, 16. oktoober 1938
  • L. Reiman. Lava võlus. Lund, 1960
  • Ed. R. [Eduard Reining] Näitlejatar Grete Lüüdik 80-aastane. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 9. jaanuar 1971
  • H. Tõnson. Grete Sällik. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Koostajad V. Paalma, M. Vaitmaa, U. Heinapuu. Tallinn, 1981
  • Suri Grete Lüdig-Sällik. – Vaba Eesti Sõna (New York), 11. juuli 1985
  • Estonia operetiprimadonna suri. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 12. juuli 1985
  • A. Raa. Opereti valu ja võlu: Paul Pinnast Agu Lüüdikuni. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T345

Välislink

Grete Sällik, Eva – Bertha Franzke, Pipsi-Pepita Desireé – Alma Veltmann. Lehári „Eva“. (Estonia, 1912)

Murueide tütred: Erika Tetzky, Alma Steinberg, Marie Kalbek, Grete Sällik, keskel Ruutwirweke – Erna Villmer. Hauptmanni „Põhjavajunud kell“. (Estonia, 1913)

Blasius – Agu Lüüdik, Fritzi von Schützingen – Grete Sällik. Jarno „Csikósparuness“. (Estonia, 1927)

Giuditta Grisi – Grete Sällik, Parun Schober – Konstantin Savi. Schuberti ja Berthe’ „Kolme neitsi maja“. (Estonia, 1928)

Maša – Grete Sällik, Ivan – Agu Lüüdik. Lehári „Tsareevitš“. (Estonia, 1930)

Koorilauljaid: prl Raud, Alma Steinberg, Grete Sällik, pr. Heinberg G. Donizetti „Lucia di Lammermoor”, Tenno Vironi ooperiklassi õpilaste etendus Draamateatri laval, 1936)

ETBL, 2000 (K. Trull); täiendatud 2017