süda

Südame läbilõige

Esimene inimese tehissüda

süda, vereringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese süda asetseb kopsude vahekohas. Südamel on kaks koda (ülal) ja kaks vatsakest (all). Paremasse kotta toovad ülemine ja alumine õõnesveen kehast venoosset verd, vasakusse kotta neli kopsuveeni arteriaalset verd. Kodade kokkutõmbumisel paiskub veri koja-vatsakese suistike kaudu vatsakestesse, vatsakeste kokkutõmbel arteritesse (  paremast vatsakesest venoosne veri kopsuarteritesse, vasakust vatsakesest arteriaalne veri aorti). 

Imetajate süda on kujult koonusjas, tal on põhimik ja tipp. Väljastpoolt ümbritseb südant kotja moo­dustisena vähesel määral seroosset vedelikku sisal­dav südamepaun. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahel keskseinandis (veise südamest on 5/7 ning hobuse südamest 3/5 keha kesktasandist vasakul). Pikivahesein jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks: paremas pooles voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Mõlemal südamepoolel on üleval õhukeseseinaline koda ja all paksema seinaga vatsake. Väliselt eraldab koda­sid vatsakestest põhimiku ümber kulgev pärgvagu.

Paremasse kotta suubuvad kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen, mis toovad venoosset verd kehast, suur ja keskne südameveen ning väikesed südameveenid, mis toovad venoosset verd südame seintest. Vasakusse kotta suubuvad kopsust arteriaalset verd toovad 5–8 südameveeni. Mõlemal pool pääseb veri kojast vatsakesse ümmarguse koja-vatsakese suistiku kaudu. Paremal suleb suistiku kolmehõlmane, vasa­kul kahehõlmane klapp, mis ei lase verd vatsakesest kotta tagasi voolata. Vatsakestest liigub veri välja aordi (vasakul pool) ja kopsutüve (paremal pool) kaudu. Mõlema veresoone alguses on verevoolu suunamiseks poolkuujad klapid.

21. sajandil on inimese valdavaid surma põhjuseid südamehaigused, eriti meestel. Südamehaiguste sage esinemine tuleneb inimese väheliikuvast eluviisist, valest toitumisest ja mürgiste ainete manustamisest (suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste mõnuainete tarvitamine), kuid südamehaigus võib olla ka pärilik. Südamehaiguste puhul on parim ennetav ravi, kuid südant saab ka siirdada ning on loodud tehissüda. Esimene täistehislik süda opereeriti koerale (1937, Venemaal), inimesele paigaldati esimene tehissüda 1969 USA-s. Eestis tehti esimene taoline operatsioon 2010 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (P. Saks); muudetud 2011