Süvalep, Kulno
Kulno Süvalep (aastani 1934 Schulbach; 4. VIII 1929 Tallinn – 19. VII 1996 Tartu), lavastaja, näitleja, näitekirjanik ja tõlkija. Eesti Teatriliidu liige (1955). Kirjanik Ine Viidingu vend. Isa Riigikogu sekretär ja ajakirjanik. Oli 1951–62 abielus Galina Süvalepaga ja 1963–84 Regina Tõškoga. Tütred Imbi Herm ja kirjandusteadlane Ele Süvalep.
Lõpetas 1947 Tallinna 10. keskkooli ja 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi, õppis 1963–64 Moskvas kõrgematel režiikursustel. Oli 1951 Lõuna-Eesti Teatri näitleja, 1952–54 Draamateatri lavastaja assistent ja näitleja, 1954–61 Rakvere Teatri peanäitejuht ning 1961–89 Vanemuise näitleja ja lavastaja. Tuntud näitekirjanikuna (kogumik „Näitemängud”, 1982), kirjutanud muusikaliste lavateoste libretosid (R. Kangro „Imelugu” ja „Ohver”, V. Viru „Kuulsuse narrid”, E. Kapi „Rembrandt”), dramatiseeringuid (E. Vilde, R. Kipling) ja laule (lauluõhtu „Kaunimad aastad Su elus”, 1993 Vanemuises), tõlkinud teatritele ligi 60 draama- ja muusikateost.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1977). Aleksander Kurtna tõlkepreemia 1996.
Lavastusi
- Simukovi Tütarlapsed, kaunitarid (1952)
- Ostrovski Balzaminovi abiellumine (1953)
- Lutsu ja H. Luige Kevade (1954, koos K. Kiisaga; kõik Draamateatris)
- Vilde ja Raudheidingu Külmale maale (1954 Rakvere Teatris)
- Süvalepa Armastus ja vale (1957, mängis Arnot)
- Čapeki Ema (1958)
- Gorki Põhjas (1958)
- Rähni Nilakanta aaria (1958, mängis Ruubenit)
- Kohouti Selline armastus (1958)
- Słowacki Maria Stuart (1960)
- Uustulndi Traalid udus (1960) ja Mere peremehed (1961 Rakvere Teatris)
- Simonovi Ta oli neljas (1962)
- d’Albert’i Madalik (1963)
- Süvalepa Naeratus (1965)
- Nicolai Windsori lõbusad naised (1965)
- Smuuli Polkovniku lesk (1966)
- Kaalepi Iidamast ja Aadamast (1967)
- Süvalepa Naatan Naerukajakas ja teised (1968)
- Tammsaare, Kulvere ja Süvalepa Kärbes (1969)
- Süvalepa Soolaleivapidu (1973)
- E. Kapi Talvemuinasjutt (1974)
- Süvalepa Mehed ja naised (1979)
Osi
- John Hill (Dolinski Mrs. Hill ja teised, 1951)
- Wralmann (Fonvizini Äbarik, 1952)
- Richard (Shaw’ Saatana õpilane, 1959)
- Nikos (Richteri Jumala saar, 1959)
- Tšassovnikov (Šteini Ookean, 1961)
- Tors (Pētersonsi Olen 30-aastane, 1962)
- Leonidik (Arbuzovi Mu vaene Marat, 1965)
- Helios (Undi Phaethon, Päikese poeg, 1968)
- Peremees (P.-E. Rummo Tuhkatriinumäng, 1969)
- Nipernaadi (Vinteri, Gailiti ja Saare Oli kevad, suvi, sügis, 1969)
- Melkerson (Lindgreni ja Mikkali Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses, 1971)
- Trei (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
- Swiecki (Andrzejewski, J. Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)
- Köögertal (Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus, 1978)
- Ill (Dürrenmatti Vana daami külaskäik, 1982)
- Dunka mees (Gorki Barbarid, 1985)
Näidendeid
- Armastus ja vale (1957)
- Viiul (1963)
- Naeratus (1965)
- Naatan Naerukajakas ja teised (1968)
- Mis kõik ei juhtu (1969)
- Vasikatants (1970)
- Soolaleivapidu (1973)
- Mehed ja naised (1979)
- Väga tõsine lugu (1986)
- Emajõe Ööbik (1993)
Kirjandus
- H. Lumet. „Kevade” lavastusest. – Noorte Hääl, 21. märts 1954
- V. Gross. Suur menu. Rakvere Teatri külalisetenduste puhul Tallinnas. – Õhtuleht, 14. veebruar 1955
- K. Ird. Silmapaistev lavastus. – Rahva Hääl, 19. veebruar 1955
- S. Levin. Täisikka jõudmine. – Õhtuleht, 26. detsember 1956
- P. Põldroos. Eesti teatri eilsest, tänasest ja homsest. – Looming 1957, 8
- S. Levin. „Ema” Rakvere teatri laval. – Õhtuleht, 28. mai 1958
- L. Tormis. Möödunud teatrihooajale mõeldes. – Looming 1958, 8
- P. Kaare. Õpetaja ja õpilane.– Noorte Hääl, 25. oktoober 1958
- S. Levin. Julge pealehakkamisega pooliku võiduni. – Sirp ja Vasar, 10. aprill 1959
- S. Levin. Meeldivast etendusest, mis oleks võinud olla parem. – Sirp ja Vasar, 10. juuni 1960
- P. Kilgas. „Südametunnistuse vähk” on opereeritav. – Sirp ja Vasar, 2. veebruar 1962
- L. Normet. „Kaval-Ants ja Vanapagan” „Vanemuises”. – Rahva Hääl, 24. märts 1963
- V. Kivilo. Hea ooperietendus. – Sirp ja Vasar, 29. märts 1963
- V. Tobro. „Raudsed käed” „Vanemuise” laval. – Sirp ja Vasar, 2. aprill 1965
- Ü. Taavas. Naeratuse ahelreaktsioon. – Edasi, 13. juuni 1965
- V. Tobro. „Naeratus” RT „Vanemuises”. – Sirp ja Vasar, 22. oktoober 1965
- K. Uibo. „Polkovniku lesk” kahel laval. – Sirp ja Vasar, 3. juuni 1966
- V. Kivilo. Oi-jah seda oinalugu... – Sirp ja Vasar, 9. veebruar 1968
- Ü. Tonts. „Infarkt”. – Sirp ja Vasar, 22. jaanuar 1971
- Kulno Süvalepa tööd ja tegemised. Intervjueerinud Ü. Taavas. – Edasi, 11. märts 1973
- Ü. Tonts. Ühelt „Soolaleivapeolt". – Sirp ja Vasar, 5. mai 1973
- E. Kampus. Mees nagu teater. – Sirp ja Vasar, 3. august 1979
- L. Eelmäe. Koolivend Kulno! – Edasi, 4. august 1979
- Ü. Tonts. K. Süvalepa moodi näidendid. – Edasi, 3. juuli 1982
- A. Üprus. „Väga tõsine lugu”. – Sirp ja Vasar, 16. mai 1986
- Vastab Kulno Süvalep. Intervjueerinud V. Saldre. – Teater. Muusika. Kino 1989, 6
- L. Eelmäe; J. Lumiste; A. Dvinjaninov. Mõtteid-muljeid-meenutusi Kulno Süvalepast. – Edasi, 9. august 1989
- P.-R. Purje. Koidula pihtimus. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
- Kulno Süvalep on alustanud teatriepopöad Eesti kirjanikest. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 7. oktoober 1993
- Ü. Tonts. „...aga anne on väga hajutatud”: Kulno Süvalepast 1993. aasta taustal. – Teater. Muusika. Kino 1995, 8/9
- [Nekroloog]. – Postimees, 22. juuli 1996
- R. Mirov. Nõmme roheliste mändide all. – Looming 2004, 12
ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2019