Sakala, ajalooline maakond Edela-Eestis, Eesti suuremaid ja tugevamaid muinasmaakndi, etendas muistses vabadusvõitluses kandvat osa. Maakonda ja tema elanikke on Henriku Liivimaa kroonikas korduvalt nimetatud (Saccala, Sackala, Saccale ja Sackalanenses, Saccalanenses). Mainitud on nimeliselt ka Sakala vanemaid: Lembitu, Maniwalde, Meme, Vytamas, Wottele.

Tekkis Mulgi murde alal kujunenud kultuuripiirkonnast arvatavasti esimestel sajanditel pKr (keskmurdealasse kuuluv Suure-Jaani ümbrus liitus Sakalaga arvatavasti hiljem), hõlmas Pärnu ja Navesti jõe (muistne Pala jõgi) Võrtsjärve, Väikese Emajõe, latgalite ja liivlaste asuala ning Liivi lahe vahelise piirkonna.

Tõenäoliselt jagunes maakond kaheks suuremaks haldusalaks. Maakonna põhjaosaga liideti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu. Sakala põhja- (hilisemale Suure-Jaani kihelkonnale vastava ala) ja idaosa oli ühtsem ja tihedama asustusega, siin asusid Lõhavere (Leole) ja keskne Viljandi linnus, mis asus vanal põhja-lõunasuunalisel ühendusteel, samuti Sinialliku ja Naanu linnus ning idaosas, vastu Ugandit, Tõrva linnus. Lõuna pool ulatus muistne Sakala tänapäeva Läti aladele, Asti järve äärse Säde (Seda) jõeni. Lõuna-Sakala alalt on teada üksnes Ruhja (Rūjiena) ja Helme kandis paiknenud arvatavate muinaskihelkondade linnused. Muinaslinnus võis olla ka hilisema Karksi ordulinnuse kohal.

Sakala maakonna kihelkondade arv pole teada, arvatavasti oli neid vähemalt 3–4:

• kihelkond või kihelkondade liit, mille keskus oli Viljandi linnus;
• kihelkond, kus paiknes Lembitu (Lambite) küla ja linnus (Lõhavere);
• kihelkond, kus asusid Owele ja Purke linnus;
• Alistekunde.

1215–23 alistasid Sakala sakslased; ordu valdusena (aastast 1224) jaotati ta Viljandi komtuurkonnaks (sakala põhjaosa), Sakala foogtkonnaks (see ühendati 14. sajandi II poolel eelmisega) ja Karksi foogtkonnaks (Sakala lõunaosa). Karksi foogti valitsemise alla kuulusid Karksi-Halliste, Saarde, Ruhja ja Helme piirkond, 15. sajandi teisel poolel liideti kaks viimast Võnnus (Cēsises) resideeruva ordumeistri haldusalaga.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti haldusjaotuse kujunemine
• kihelkond

EE 12, 2003; muudetud 2013