Nurmekund (ajalooallikais Nurmekunde, Normegunda, Normegunde), muistne piirkond, Henriku Liivimaa kroonikas provincia, Navesti (muistsest Pala) jõest põhjas.

Tõenäoliselt ühekihelkonnaline väikemaakond Kesk-Eestis. Hõlmas hilisema Pilistvere kihelkonna ja tõenäoliselt suurema osa Kolga-Jaani kihelkonnast.

Maakonna lääneosas algas laialdane Pärnu jõe madalikuga liituv soode-rabade vöönd, mis eraldas Nurmekunda loodes asuvast Alempoisist, ka põhja pool asuvast Järvamaast eraldas Nurmekunda kitsam soode ja metsade vöönd. Idas piirnes Mõhuga, piiriks oli Põltsamaa jõgi. Lõunapiiri vastu Sakalat moodustas Navesti jõe org.

Põllumajanduslik asustus koondus esmajoones Imavere–Pilistvere–Võhma ümbruskonda, kust on teada arvukalt rauaaja kalmeid. Hilisem Kolga-Jaani ala Nurmekunna kaguosas liitus maastikuliselt juba Võrtsjärve madalikuga ning paistab olevat kogu rauaaja suhteliselt hõredalt asustatud. Kasutatavat maad oli arvatavasti umbes 600 adramaad (umbes 1230).

Kultuuriliselt ja keeleliselt liitus Nurmekund üldiselt Järvamaaga. Sõjalis-poliitilistes suhetes aga oli ta nähtavasti lähenemas oma lõunanaabrile Sakalale.

Kuulus ordu valdusena 14. sajandi II pooleni Sakala foogtkonda, hiljem Viljandi komtuurkonda.

Kirjandus

• L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, H. Moora, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Tallinn, 1982

EE 12, 2003; muudetud 2013