Friedrich Johann Leberecht Schmalz [šmalts] (25. VI 1781 Wildenborn, Leipzigi lähedal – 23. V 1847 Neuweide, Ida-Preisimaa), saksa päritolu põllumajandusteadlane, dr. phil. (1829). Omandas põllumajandushariduse iseõppijana. Tegeles Saksamaal põllumajandusega, oli 1829–45 Tartu ülikooli ökonoomika- ja tehnoloogiaprofessor. Õpetas taime- ja loomakasvatust, metsandust, agraarökonoomikat jm. Aastast 1829 hakati tema eestvõttel Tartu ülikoolis õpetama mullateadust iseseisva õppeainena. Võttis rendile Vana-Kuuste mõisa, rajas seal 1834 põllumajandusliku õppe- ja uurimisasutuse (Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi), kus rakendas mitmekülgset põllumajanduslikku tootmist, aretas sea- ja lambatõuge ning korraldas katseid ja kursusi. Tema koostatud unikaalsed lammaste villaproovid olid kasutusel ka Eesti Põllumajanduse Akadeemias, praegu asuvad need Eesti Põllumajandusmuuseumis. Schmalzi tegevus andis märgatava tõuke Venemaa, eriti Baltimaade põllumajandusteaduse arengule. Andis Tartus välja põllumajandusajakirju Landwirtschaftliche Mittheilungen (1830) ja Neue Landwirtschaftliche Mittheilungen (1831–33).

Töid

• Versuch einer Anleitung zum Bonitiren und Klassificiren des Bodens (1824)
• Versuch einer Beantwortung der Frage: ist es gut oder wohl gar nothwendig, dass die Landwirtschaft wissenschaftlich behandelt werde? (1834)
• Lammaste-karjusse Ramatokenne (1830, koos J. Koppega)
• Öppetusse ramat Saksama lamba-karjastele (1837)
• Anleitung zur Kenntniß und Anwendung eines neuen Ackerbausystems. Auf Theorie und Erfahrung gegründet (1842)

Kirjandus

• J. Kahk. Albrecht Daniel Thaer und das Baltikum. – Wissenschaftliche Zeitschrift der Humboldt-Universität zu Berlin, Mathematisch-Naturwissenschaftliche Reihe 27, 1978, lk 37–42

EE 14, 2000; muudetud 2011