mullateadus, pedoloogia, loodusteadus, mis käsitleb mulla teket, arenemist, koostist, omadusi, režiime, protsesse, bioloogilist produktiivsust ja levi­kut, taimkatte ja mulla vahelist aine- ja energiaringet ning muldade kaardistamist, hindamist, kaitset, kultuuristamist, parandamist ja kasuta­mist. Jaotub mitmeks haruks – nt. mullabioloogia, mullafüüsika, mullageograafia, mullakeemia, mullamineraloogia, mullamorfoloogia – ning on tihedas seoses geoloogia, geobotaanika, geomorfoloogia, klimatoloogia, mikrobioloogia, füüsika, keemia jmt loodusteadusega. Rakendusala järgi eristatakse mullateaduse suundadena nt agronoomilist mullateadust, metsamullateadust, maaparanduslikku mullateadust, meditsiinilist ja veterinaarmullateadust. Kuigi Liivimaa pastor Salomon Gubert oli juba 1645. aastal oma õpikus „Stratagema oeconomicum oder Akker-Student” käsitlenud ja iseloo­mustanud muldasid, sai mullateadus iseseisvaks teaduseks 19. sajandi II poolel Vassili Dokutšajevi ning tema kaas­tööliste ja õpilaste töö tulemusena. Tartu ülikoolis viis Friedrich Johann Leberecht Schmalz mullateaduse ise­seisva ainena õppekavva 1829. aastal. Nüüdisajal on mullateaduse põhiülesandeid mullatekke, mulla geneesi, mulla produktsioonivõime, mulla omaduste, mullaprotsesside, mullarežiimide ja taim-muld-süsteemi talitluste üksikasjalik selgitamine, mullastiku inven­teerimine, mulla hindamine ning mullakaitse. Kogu maailma mullateadlaste koostööd korraldavad Rahvusvaheline Mullateaduse Liit ning riikide rahvuslikud mullateaduse seltsid. Hollandis Wageningenis asub Rahvusvaheline Mullauurimise ja Informatsiooni Keskus. Vanim mullateadusajakiri on 1899 Vene Teaduste Akadeemia juures asutatud Почвоведение (Eurasian Soil Science). Tuntud rahvusvahelised mullateadusajakirjad on ka Soil Science Society of America Journal (asutatud 1916 USA-s), European Journal of Soil Science (1949 Suurbritannias) ja Geoderma (1967 Hollandis). Eestis on mullateadust arendanud Anton Nõmmik, Alfred Lillema, Osvald Hallik, Arnold Piho, Rudolf Pant, Rein Kask, Loit Reintam, Endel Kitse, Raimo Kõlli jpt.

VE, 2006; EME 2, 2009; muudetud 2011