Johannes Soll (pseudonüümid Joh. Annes, Pluntka, Vaba, Verso; 2. XII 1886 Viljandimaa, Võisiku vald – 24. XI 1981 Tartu), koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees.

Õppis 1896–99 Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, seejä­rel Aru 2-klassilises ministeeriumikoolis, 1903–05 Tartu Õpetajate Seminaris. Sai 1908 Riias õpetajakutse. Lõpetas 1919 Tartu Ülikool juures keskkooli asendus­õpetajate suvekursused ja 1931 Tartu õhtu­ühisreaalgümnaasiumi, õppis 1931–32 ja 1935 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) .

Oli 1906–18 Kol­ga-Jaanis, Tõrvas ja Arusaares köster-kooliõpe­taja. Töötas 1919–29 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1922–29 ühtlasi Tartu Õpetajate Seminaris ja E. Selli keeltekoolis, 1930–44 Tartu 10. algkoolis, 1944–52 3. mittetäielikus keskkoolis ning 1952–57 3. keskkoolis koduloo ja eesti keele õpetaja­na.

Kuulus Tartu Meestelaulu Seltsi ja Tartu Õpetajate Selt­si, aastast 1920 Emakeele Seltsi, 1921–25 nimede eestistamise kesktoimkonda, Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjan­duse toimkonda (1922–28 sekretär, 1919–21 eesti keele õppekavade koostamise komisjoni ja õpetajate kutseeksamite eesti keele komisjo­ni liige). Õpetas eesti keelt ka muulastele ja nõudis eesti koolis õpetamiseks keeleeksami sooritamist. Täiendas keeleõppe metoodikat ja osales Noor-Eesti kirjastuse õppekirjanduse väljaandmises. Kogus rahvapärimusi ja uuris kodukoha ajalugu. Kirjutanud memuaare ja üle­vaate pedagoog Tõnu Riomari elust (Eesti Kir­jandus, 1924 nr 12).

Tegi 1904–17 kaastööd ajalehtedele Teata­ja, Vaatleja, Sõnumid ja Tallinna Teataja. Osales näiteringides ja pasunakoorides ning juhatas koolikoore ja külaansambleid.

Maetud Raadi kalmistu­le.

Isiklikku

Isa Jaak Soll (1844–1926), tööline; ema Mall Soll, sündinud Milk (1850–1925). Abikaasa Alice Margarete Soll, sündinud Kutsar (1904–93), usuõpetuse ja saksa keele õpetaja. Tütar Malle Pihlak (1937), eesti filoloog.

Kirjandus

• M. Pihlak. Õpetaja Johannes Soll ja tema armastus - emakeel. – NPedK, XLI. Tallinn, 1989

EKBL, 1998 (M. Pihlak)