Sumer. Sumeri linnad. Katkendjoon tähistab Pärsia lahe rannajoont u 3000 eKr.

Sumer (akadi Šumeru, sumeri Kengir), vanaajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Sumer oli Egiptuse kõrval maailma vanim tsivilisatsioonikolle.

Sealne asustus ja aineline kultuur on arheoloogilise kaevamise põhjal jälgitavad alates VI aastatuhandest eKr (Eridu, Ubaid, Uruk). Sumerid elasid seal hiljemalt alates IV aastatuhande lõpust eKr. III aastatuhande alguses eKr tekkis hulk sumerite linnriike (Eridu, Kish, Lagash, Larsa, Nippur, Umma, Ur, Uruk jt). Need paiknesid kohaliku peajumala templi ümber. Suurem osa maad kuulus templile või kuningale.

Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus (kanalite ja tammide võrk), keraamika ja metallurgia (vask- ja pronksesemed), nad püstitasid monumentaalseid ehitisi (tsikuraat), kasutades materjalina peamiselt glasuuritud tellist, leiutasid ratta ja vankri, kauplesid Väike-Aasia, Egiptuse ja Indiaga. Arheoloogiliste leidude põhjal on tuntud kedrakeraamika, skulptuur ja mosaiik. Meisterliku teostuse poolest paistavad silma kuld-, hõbe-, vask- ja pronksesemed (pronks võeti kasutusele juba III aastatuhande alguses eKr), hinnalisemad nõud on kaetud emailiga.

Sumerite loodud on maailma vanim teada olev kiri (kiilkiri) ja kooliõpetuse alged, oma aja kohta kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond (sumeri usund ja mütoloogia). Sumeri linnriigi eesotsas oli jumala nimel valitsev preesterkuningas (ensi ehk en), hiljem sageli sõjaväele tuginev kuningas (lugal).

Võitluses juhtkoha pärast oli 28. sajandil eKr valitsev Kish, 26. sajandil Ur ja 25. sajandil Lagash. 24. sajandi keskpaiku ühendas Umma kuningas Lugalzagesi esimest korda kogu Sumeri. Umbes 2350–2150 eKr allus Sumer semiitlikule Akadile ja seejärel sadakond aastat Iraani aladelt sissetunginud guttide ülemvõimule. III ja II aastatuhande vahetusel toimus linnriikide uus tõus; umbes 2065–1970 eKr oli juba tugevasti semiidistunud Sumer ühendatud Uri 3. dünastia võimu alla, lõplikult semiidistus ta pärast amoriitide sissetungi II aastatuhande alguses; sumeri keel püsis siiski kasutusel kultuse- ja hariduskeelena. 19.–18. sajandil eKr tekkis Sumeri alal Babüloonia riik.

Vaata ka seotud artikleid

• sumerid
• sumeri keel
• sumeri usund ja mütoloogia

Kirjandus

• V. Zamarovský. Alguses oli Sumer. Tallinn, 1980
• Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud": Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi. Tõlkinud Boris Kabur. Tallinn, 1994
• H. Uhlig. Sumerid: rahvas ajaloo alguses. Tallinn, 2004
• Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Tõlkinud A. Annus, K. Kolk, J. Puhvel, J. Päll. Tallinn, 2001
• Kuningas Gudea templihümn. Tõlkinud A. Annus, S.-E. Soosaar. Tallinn, 2002
• Muinasaja kirjanduse antoloogia. Tõlkinud A. Annus, M. Heltzer, K. Kasemaa, V. Sazonov jt. Tallinn, 2005
• Gilgameši eepos. Tõlkinud A. Annus. Tallinn, 2010

EE 8, 1995