Kohversägalasi peetakse akvaariumikaladena

Säga on nii Eesti kui ka Euroopa suurim luukala

sägalised (Siluriformes; ingl catfishes, vn cомообразные), liigirohke, enamasti troopika- ja lähistroopikakalade selts; 29 (34) sugukonda, umbes 1200 liiki. Kahe sugukonna (hammassägalaste ja angersabasägalaste) sägalised elavad merevees, ülejäänud magevees. Pikkus mõni sentimeeter kuni 5 m; keha enamasti paljas või seda katavad luuplaadid, mõnel on väikesed nahahambad ja uimedes teravad ogad. Suu ümber poised. Sägalastel on avaujupõis (ühenduses neeluga). Osal on rasvauim, osal elektrielundid (elektrsägalased). Sägalased tegutsevad veekogu põhjas, peamiselt öösiti. Enamik on röövtoidulised, saaki otsivad peamiselt kompides. Ujuvad aeglaselt ja kohmakalt; lisahingamiselundid võimaldavad mõnd liiki sägalisi, näiteks niiluse angersäga (Clarias anguillaris) ja Amasoonia soodes elavat ogasäga (Doras), õhu käes viibida ja mööda maad roomata. Paljud ehitavad pesa ja hooldavad hiljemgi lõimetist, näiteks hammassäga (Arius) ja haudesäga (Galeichthys felis) kannavad mune kuni vastsete koorumiseni suus. Sägaliste hulgas on palju väärtuslikke tööndus- ja akvaariumikalu.

Suurimad sägalised kuuluvad sägalaste (Siluridae) sugukonda, nad elavad Euraasia veekogudes (v.a Jäämere jõed). Sägalasi on umbes 10 perekonda ja 20 liiki, tuntuim on Eesti ja ka Euroopa suurim mageveekala säga. Peale sägalaste sugukonna on Euroopas esindatud ka kärpsägalaste (Ictaluridae) sugukond. Sellesse sugukonda kuuluvaid liike taluti Euroopasse Põhja-Ameerikast (esimest korda 1870. aastal) ja on nüüd laialt levinud. 

EE 9, 1996; VE, 2006; muudetud 2011