Kuldsõstar

sõstar (Ribes), ühe- või kahekojaliste heitlehiste või igihaljaste lehtpõõsaste perekond sõstraliste sugukonnast, ka nende põõsaste vili; umbes 150 liiki põhjaparasvöötmes ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki: sega- ja salumetsades mage sõstar ehk taigmari (R. alpinum), niiskemais salumetsades ja kaldavõsastikes kohati must sõstar ning mandril paiguti karvane sõstar (R. spicatum); harva on metsistunult ka punast sõstart ehk hõrakmarja. Magedat sõstart kasvatatakse hekitaimena. Eestisse on toodud umbes 15 liiki sõstraid, ilupõõsana kasvatatakse peamiselt kuldsõstart (R. aureum). Punane, must ja valge sõstar on Eestis ja mujal Euroopas tähtsaimaid marjakultuure, neist on aretatud palju sorte, Eestis on viljeldud umbes 200 sorti. Punase ja valge sõstra peamised lähteliigid on harilik sõstar (R. vulgare), karvane sõstar ja kaljusõstar (R. petraeum). Sõstar on suhteliselt noor kultuurtaim, teda hakati kasvatama umbes 400–500 aastat tagasi, esimesena arvatavasti Hollandis. Kõige rohkem kasvatatakse sõstart Poolas, Saksamaal, Venemaal, Suurbritannias, Norras, Prantsusmaal ja Taanis. Musta sõstart kasvatatakse umbes 3–4 korda rohkem kui punast ja valget sõstart. Majanduslikult tasuv kandeiga on mus­tal sõstral kuni 12, punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat.

Välislingid

• E. Mägi. Sõstar kui Põhjamaade viinamari
• Sõstar

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011