must sõstar

Musta sõstra õis, põõsas ja viljunud võrse

must sõstar (Ribes nigrum), mustaviljaline sõstraliik. Liigil on kaks teisendit: paljude Põhja-Euroopas, Aafrikas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias ja Mongoolias laialt viljeldavate sortide lähtevanem tüüpteisend ehk Euroopa teisend (R. n. var. nigrum, ka R. n. var. europaeum) ning paljude Siberis ja Kasahstanis viljeldavate sortide lähtevanem Siberi teisend (R. n. var. sibiricum). Soome ja Rootsi sortide ('Brödtorp', 'Öjebyn jt) lähtevanem on R. n. conculata scandinavicum. Musta sõstra sordiaretuses on hübriidimisel olulised lähteliigid ka ussuuri sõstar (R. ussuriense) ja aldani sõstar (R. dikuscha). Esimesed kirjalikud teated musta sõstra kultuurtaimena kasvatamise kohta Euroopas pärinevad keskajast, Eestis on teda kasvatatud 18. sajandi lõpust. Tähtsaimad musta sõstra sordid on aretatud Suurbritannias, Soomes ja Hollandis. Eestisse on toodud umbes 150 sorti, parimaks on osutunud Inglise, Vene, Valgevene, Soome ja Rootsi sordid. Eestis on musta sõstra sorte aretanud Johannes Parksepp ja Julius Aamisepp. 2010. aastal oli Eestis musta sõstra kasvupind 596 ha ja keskmine saagikus 0,749 t/ha, kogusaak oli 402 t.

Must sõstar kasvab ja annab saaki kõigil muldadel. Musta sõstart paljundatakse rohtsetest, puitunud või kombineeritud pistikutest, ta paljuneb ka võrsikutest. Sobivaim istutusaeg on septembris-oktoobris. Põõsaste oksad on suhteliselt lühiealised, 5-aastased on juba väheviljakad ja nad lõigatakse välja. Saaki saadakse peamiselt 1- ja 2-aastastelt okstelt. Õitseb vara, harilikult mai esimesel poolel, õisi kahjustavad kevadised öökülmad. Kõik musta sõstra sordid ei viljastu hästi oma õietolmuga ning võõrtolmlemise puudumise tõttu viljastumata või puudulikult viljastatud õied varise­vad. Puudulik viljastumine põhjustab ka marjaalgme varisemist, kuid selle põhjus võib olla vähene mullaniiskus. Marjad valmivad juulis. 100 g marju sisaldab 87–88 g vett, 0,85 g valku, 7–9 g suhkruid, 2,3–2,6 g happeid, 1,5 g pektiini, 0,2–0,4 g park- ja värvaineid ning 0,60–0,95 g mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, räni, fosforit jmt elementi. Marjades on rohkesti vitamiine: 0,5% P-vitamiini, 0,1–0,4% C-vitamiini, vähemal määral A-, B1-, B2-, B6-, B9-, K-, E- ja PP-vitamiini. Rahvameditsiinis kasutatakse musta sõstart angiini, podagra, reuma ja külmetushaiguste puhul. Peamised musta sõstra haigused on karusmarja-jahukaste (Sphaerotheca mors uvae), viirushaigustest reversioon, oluline kahjur on sõstra pahklest (Eriophyes ribis).

Mitmel pool Euroopas, ka Eestis, kasvatatakse musta sõstra ja karusmarja ristamisega saadud sorte 'Josta' (aretatud Saksamaal) ja 'Kroma' (aretatud Rootsis). Dekoratiivpõõsana kasvatatavatest musta sõstra sortidest on tuntuimad lõhislehine 'Heterophyllum', kollasekirjulehine 'Marmoratum', kollaseviljaline 'Xanthocarpum' ja roheliseviljaline 'Chlorocarpum'.

Eestis kasvatamiseks soovitatavad musta sõstra sordid (2007)

Sort Päritolumaa
'Bogatõr' Venemaa
'Sejanets Golubki' Venemaa
'Zagadka' Venemaa
'Varmas' Eesti
'Öjebyn' Rootsi
Perspektiivsordid
'Lentjai' Venemaa
'Pamjati Vavilova' Valgevene
'Titania' Rootsi
'Belarusskaja Sladkaja' Valgevene
'Intercontinental'  
'Vertti'  

   

EME 2, 2009 (A. Libek); muudetud 2011