Tabun, Andres

Andres Tabun (1. XII 1954 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1976) ja Näitlejate Liidu liige (1994). Vanemad õpetajad. Olnud abielus Kai Tabuniga.

Lõpetas 1973 Türi keskkooli. Töötanud 1976–99 ja aastast 2001 Ugalas, 1999–2001 Kuressaare Linnateatris. Mänginud telelavastustes („Keegi sinutaoline”, 1994) ja -seriaalides („Õnne 13”, 1998–99; „Hakkab jälle pihta” 2014; „Restart”, 2015; „Doktor Silva”, 2016), filmis („Soovide puu”, 2008, Revolver Film; „Surnuaiavahi tütar”, 2011, Estinfilm, Content Providers; „Château D'Ivre”, 2014, tudengifilm; „Ema”, 2016, Meteoriit) ja kuuldemängudes („Keegi tuleb ju ikka…”, 2009).

Eesti Teatriliidu loovtöötaja preemia 1988, Viljandi linna teatripreemia 2015, Näitlejate Liidu kolleegipreemia 2017.

Osi

  • Faabio ja II politseinik (Normeti Pahupidi-polka, 1977)
  • Santeri või Doktor (Wuolijoki Niskamäe Heta, 1978)
  • onu Magnus (Kaburi Rops, 1978)
  • Jakob (Smuuli Kihnu Jõnn, 1980)
  • Tobuke Karl (Büchneri Woyzeck, 1980)
  • Võllamäe Päärn (Rahva sõda, Toominga kompositsioon Vilde ainetel, 1981)
  • Vaska Pepel (Gorki Põhjas, 1983)
  • Nimetu (Tammsaare Juudit, 1983)
  • Laertes (Shakespeare’i Hamlet, 1984)
  • Cassio (Shakespeare’i Othello, 1986)
  • Matt (Londoni ja Tammearu Lihtsalt liha, 1987)
  • Köpke (Vilde Side, 1988)
  • Johhanaan (Wilde’i Salomé, 1988)
  • Oswald (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1990)
  • Lenny (Pinteri Kojutulek, 1990)
  • Randell Utterwood (Shaw’ Südamete murdumise maja, 1990)
  • von Kalb (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1992)
  • Jim Vane (Wilde’i ja Noormetsa Dorian Gray portree, 1993)
  • Halvard Solness (Ibseni Ehitusmeister Solness, 1994)
  • John Proctor (Milleri Salemi nõiad, 1994)
  • Dillinger (Zuckmayeri Köietantsija lugu, 1995)
  • Howard Wagner (Milleri Proovireisija surm, 1996)
  • Jeffrey Hanson (Storey Väikekodanluse ebadiskreetne valu ehk Arnold Middletoni restauratsioon, 1997)
  • Amias Paulet (Schilleri Maria Stuart, 1997)
  • Herkko Mäkiniska (Mukka ja Vihmari Laul Sipirja lastest, 1998)
  • Kabris (Tammsaare Juudit, 1999 Ugalas, koostöös Eesti Teatri Kompaniiga)
  • Piikkeli (Lassila Igiliikur, 2000)
  • Filipp Filippovitš Maslobojev (Dostojevski ja Gvozdkovi Alandatud ja solvatud, 2001 Ugalas)
  • Lible (Lutsu ja Lõhmuste Kevade, 2002)
  • Hugo Hyering (Shaw’ Ullike Ootamatuste saarelt, 2003)
  • Ževakin (Gogoli Naise võtmine, 2004)
  • Kiir ja Hando Runnel (Lutsu ja Tammearu Suvi, 2005)
  • Peter Zoege von Mannteuffel (Krossi Keisri hull, 2006)
  • Hans Vare, Rauns jt (Aardami Börs ja börsitar, 2007)
  • August Maramaa (Suumani Linnapea, 2008)
  • Benno Hansen (Põldre ja Vaheri Arturi laulud ja aastad, 2009)
  • Ingvar (Blomi Maakad, 2010)
  • Jason (Peltola Väike raha, 2011)
  • Tarmo (Jokela Rabajad, 2012)
  • Lajos Kossuth ja Pavel Vetošnikov (Stoppardi Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud, 2013, Ugala ja Vanemuise ühistöö)
  • Jutustaja (Dostojevski ja Rei Valged ööd, 2014)
  • Amalia isa (Kaartineni Amalia, 2015)
  • Eduard ja ehitaja (Alguse Kaheksajalg, 2015)
  • Tepo (Lennuki Ema oli õunapuu, 2015)
  • Kalevi Kärpänen (Peltola Erakordselt heatahtlik mees, 2016)
  • Katku Jüri (Tammsaare ja Lennuki Kõrboja perenaine, 2016)
  • Holom (Alguse Sätendav pimedus, 2017)
  • Sauna-Madis (Tammsaare ja Lennuki Vai-vai, vaene Vargamäe, 2017)

Kirjandus

  • M. Visnap. Linnapea – visionäär või korralik ametnik? – Sirp, 10. oktoober 2008
  • M. Balbat. Lavastus, mis püsib kahel näitlejatööl. – Sirp, 6. jaanuar 2012
  • E. Siimer. Näitlejamängu pärlikee andis Õisu mõisas etendustele sära. – Sakala, 16. juuli 2014
  • M. Haav. Andres Tabun – kiiksuga vapiloom. – Sakala, 20. detsember 2014
  • E. Allas. Erakordselt tagasihoidlik mees. – Eesti Naine 7, 2016
  • Andres Tabun: „Tuleb vaadata passi ja peeglisse, mis sa siin enam mässad!” – Naisteleht, 3. mai 2017

Välislinke

Tobuke Karl – Andres Tabun. Büchneri „Woyzeck”. (Ugala, 1980)

Nimetu – Andres Tabun, Juudit – Leila Säälik. Tammsaare „Juudit”. (Ugala, 1983)

Mikke – Tanel Ingi, Tarmo – Andres Tabun, Seppo – Meelis Rämmeld. Jokela „Rabajad”. Ugala, 2012)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017 (T. Truuvert); täiendatud 2019