Taimre, Viktor
Viktor Taimre (11. IV 1917 Tallinn – 12. III 1984 Pärnu), laulja (bariton). Eesti NSV Teatriühingu liige (1954). Vanemad töölised. Oli aastast 1958 abielus Terese Mugastoga.
Lõpetas 1937 Pärnu poeglastegümnaasiumi, laulmist õppis Jenny Siimoni juures. Laulis 1942–47 Endlas ja 1947–74 Vanemuises.
Nõukogude Eesti preemia 1949.
Osi
- Lõoke (Simmi ja Kitzbergi Kosjasõit, 1944)
- Jim (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1945)
- Pierre (Rombergi Kõrbelaul, 1948)
- Raoul ja Rotschild (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1948 ja 1971)
- Ovlur ja Igor (Borodini Vürst Igor, 1948 ja 1964)
- Marko (Dunajevski Vaba tuul, 1948)
- Andrei Balašov (Miljutini Rahutu õnn, 1949)
- Kinsky (Kálmáni Kuradiratsur, 1950)
- Janusz (Moniuszko Halka, 1951)
- Marcel (Puccini Boheem, 1952)
- Sharpless (Puccini Madame Butterfly, 1952)
- Valentin (Gounod’ Faust, 1953 ja 1965)
- Germont (Verdi Traviata, 1954)
- Aadu (Arro ja L. Normeti Rummu Jüri)
- Ain (Kõrveri Ainult unistus, 1955)
- Tassilo (Kálmáni Mariza, 1955)
- Olav (Aava Vikerlased, 1955)
- Jago (Verdi Othello, 1956)
- Fernand (Hervé Mamzelle Nitouche, 1957)
- Ottokar (Weberi Nõidkütt, 1957)
- don Pedro (Raymondi Mask sinises, 1958)
- Antol Brown (Masanetzi Kellel on raha vaja, 1959)
- Amonasro (Verdi Aida, 1961)
- don Ferdinand (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1962)
- Sebastiano (d’Albert’i Madalik, 1963)
- isand Ford (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1965)
- Põlluülem (Ojakääru Kuningal on külm, 1967)
- Reeder (Tambergi Raudne kodu, 1967)
- Vestmann (Kõrveri Mees pisuhännaga, 1968)
- Potapõtš (Prokofjevi Õnnemängija, 1970)
Kirjandus
- G. Laur. 50 + 25. – Sirp ja Vasar, 14. aprill 1967
- A. Luur. 50—25—20. – Edasi, 16.ˇaprill 1967
ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2017