Normet, Leo

Leo Normet (Leopold-Bruno, aastani 1936 Norberg; 17. IX 1922 Pärnu – 27. XII 1995 Tallinn), muusikateadlane, helilooja, publitsist ja pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige (1945), Eesti Muusikanõukogu asutajaid (1992) ja esimene president, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi (1983) ning Pariisi Ülikooli Esteetika ja Kunstiteaduse Instituudi juures tegutseva LERSEM-i auliige (1994). Oli 1945–60 abielus Dagmar Normetiga, 1977. aastast abielus Sirje Normetiga. Ingo Normeti isa.

Õppis Pärnus gümnaasiumis, saadeti 1941 mobilisatsiooni korras Venemaale, oli 1942. aastast Jaroslavlis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite stipendiaat, heliloomingu alal juhendajaks Eugen Kapp. Õppis 1944–50 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni (Heino Elleri klass). Kaitses 1969 Moskvas väitekirja „Sibeliuse sümfooniad” (kunstiteaduste kandidaat).

Töötas 1948–57 Tallinna Muusikakoolis õpetajana, 1949–50 Kultuuriministeeriumi Kunstide Valitsuses inspektorina ja 1950–51 ENSV Riikliku Filharmoonia kunstilise juhina. Oli 1954. aastast Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo ja muusikateaduse eriala õppejõud (aastast 1970 dotsent, aastast 1991 professor); õpilasi: Helju Tauk, Raili Sule, Tiina Õun, Andres Pung, Kaia Lattikas, Anneli Remme, Ilvi Rauna.

Uuris Eesti ja XX sajandi lääne muusikat ning Sibeliuse heliloomingut, pidas loenguid kodu- ja välismaal (sh Baltimaades, Helsingis, Sorbonne’i ülikoolis Pariisis, Torontos, Viinis), esines rahvusvahelistel muusikateadlaste konverentsidel, tegi kaastööd teatmeteostele (sh Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, „Die Musik in Geschichte und Gegenwart”), koostas saatesarju Eesti Rahvusringhäälingule (sh „Operetimuusikast”, „Kaasaegne ooper”, „Laulvad näitlejad”, „Kauged rahvad muusikas”, „Maailma rahvad muusikas” ja Eesti Televisioonis „Heli jälg”), kirjutas uurimusi ja artikleid Eesti ning välisajakirjandusele, avaldas raamatuid. Žanriliselt mitmekülgsesse heliloomingusse kuuluvad muusikalised lavateosed, koori-, laste-, instrumentaal- ja vokaalkammermuusika ning estraadilaulud. Mängis filmis „Mehed ei nuta” (Eesti Telefilm, 1968).

2004. aastal paigaldati mälestustahvel tema elumajale Viljandis Õuna tänaval.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1989), Eesti muusika aastapreemia 1990.

Muusikalised lavateosed

Raamatuid ja artikleid

Raamatuid:

  • Operett mujal ja meil (koos H. Tõnsoniga). Tallinn, 1963
  • Nõukogude Eesti muusikast (koos A. Vahteriga). Tallinn, 1963
  • Indiat leidmas. Tallinn, 1977
  • Värvimängud. Rütmirõõmud. Tallinn, 1990
  • Sibeliuse kaudu maailma (koostaja S. Normet). Tallinn, 2004
  • Симфонии Сибелиуса. Tallinn, 2007

Artikleid:

  • „Kalevipoeg” ja eesti muusika. – Muusikalisi lehekülgi I, 1965.
  • Erfolge der zeitgenössischen Musik in Estland (1965)
  • Vaigulõhnaline muusika – Heino Eller sõnas ja pildis, 1967.
  • Kodu ja välismaailm Saare varasemas kammerloomingus – Hüpassaare laulik Mart Saar, 1982.
  • Zu einigen charakteristischen Erscheinungen in der estnischen Gegenwartsmusik. – Arbeitshefte der Akademie der Künste der DDR. Berliin, 1984.
  • “Kalevalast” kui muusikast – Teater. Muusika. Kino 1986, 4
  • Nüüdissilmi Konstantin Türnpust. – Teater. Muusika. Kino 1987, 6
  • The beginning is Silence. – Teater. Muusika. Kino 1988, 7
  • The mythical in non-programmatic music. – (Musical signification: essays in the semiotic theory and analysis of music. Berliin, 1995
  • Heino Eller omas ajas. – Teater. Muusika. Kino 2000, 12

 

Heli- ja videokandjaid

  • Valimik eesti sümfoonilist, kammer-, koori- ja estraadimuusikat (4 LP-d, 1965)
  • Igihaljaid lemmiklaule (LP 1979, CD 2004)
  • Mehed ei nuta (DVD 2004, 2012)

Kirjandus

  • S. Normet. Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga. Tallinn, 2009
  • A. Vahter. „Valgus Koordis” ooperilaval. – Sirp ja Vasar, 29. aprill 1955
  • A. Murd. Vabaõhuetendus Viljandis: [Rummu Jüri]. – Sirp ja Vasar, 14. juuli 1961
  • H. Tauk. Pärnu võrseist „Pirnipuuni”. – Vikerkaarepüüdjad. Koostajad E. Priidel, A. Ustal. Tallinn, 1974
  • Vastab Leo Normet. Intervjueerinud R. Sule, A. Remme, I. Rauna, M. Lille. – Teater. Muusika. Kino 1995, 1
  • [Nekroloog]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 2
  • Leo Normeti kolm viimast sisekannet päevikusse. – Teater. Muusika. Kino 1996, 4
  • A. Remme. Õpilasena Leo Normetist. – Kultuurileht, 13. september 1996
  • A. Remme. Normetite öökool. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • M. Tomson. Leo Normet – minu õpetaja. – Artikleid ja arhivaale II. Koostaja H. Vihma. Tallinn, 1999
  • A. Klotinš. Leo Normeti mälestuseks. – Artikleid ja arhivaale II. Koostaja H. Vihma. Tallinn, 1999
  • A. Remme. Roheline tekib sinisest ja kollasest: Viis aastat professor Leo Normeti surmast. – Teater. Muusika. Kino 2000, 12
  • H. Rannap. Leo Normet. – Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919-2001. Tallinn, 2002
  • A. Remme. Leo Normet 80. – Muusika 2002, 6
  • A. Pung. Leo Normetist tema 80. sünniaastapäeva puhul. – Teater. Muusika. Kino 2002, 8/9
  • A. Remme. Lapsikuse kannul: [Hermese kannul]. – Eesti Ekspress : Areen, 22. juuli 2004
  • S. Normet. Operett, mis Viljandisse ei jõudnudki: [Hermese kannul]. – Sakala, 25. august 2004
  • M. Toming. Muusikaguru võttis ette romantilisi asju. – Sakala, 25. august 2004
  • A. Remme. Kadakat sikutav härra Juugend. – Eesti Ekspress : Areen, 2. detsember 2004
  • M. Tally. Muusikalugu Leo Normeti vaatevinklist. – Eesti Päevaleht, 17. detsember 2004
  • A. Sõmer. Muusika tõlgendamise avatusest. – Teater. Muusika. Kino 2005, 3
  • M. Männik-Kirme. Leo Normet oma aja peeglis. – Akadeemia 2005, 5
  • M. Tomson. „Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga” ärgitab meenutama. – Sirp, 28. mai 2010

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M211

Välislinke

ETBL, 2016 (E. Pilliroog)