Tauts, Urve

Urve Tauts (Urve-Helgi; aastast 1963 Raudmäe-Tauts; 2. XI 1935 Pärnu), laulja (metsosopran) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu (1963) ja Estonia Seltsi liige (2012). Isa saetööstuse insener. Õde Elve Tauts. Oli abielus Ülo Raudmäega.

Õppis 1950–53 Pärnu Lastemuusikakoolis laulmist (õpetaja Klaudia Taev), lõpetas 1954 Pärnu 1. keskkooli, 1958 Tallinna Muusikakooli ja 1963 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal (Alice Roolaidi klass). Laulnud 1955–60 Estonia teatri  kooris, olnud 1960–2001 samas solist. Mänginud üle 70 ooperirolli, suure hääleulatuse tõttu ka sopraniosi. Töötanud ühtlasi laulupedagoogina 1974–78 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1978–2002 Eesti Muusikaakadeemias (aastast 1985 dotsent, aastast 2002 emeriitdotsent); õpilasi Vaike Kiik, Pirjo Levandi, Maren Ülevain, Triin Ella, Ave Hännikäinen, Merle Silmato, Juta Roopalu-Malk.

Esinenud kodu- ja välismaal nii kammerlauljana kui ka vokaalsümfooniliste suurvormide solistina (repertuaaris Pergolesi „Stabat mater”, Bachi „Johannese passioon”, Mozarti „Reekviem”, „Missa solemnis” ja „Credo-missa”, Verdi ja Tubina „Reekviem”, Beethoveni C-duur missa ja „Missa solemnis”, Stravinski „Kuningas Oidipus”, Mahleri II, III ja VIII sümfoonia ning  „Laul maast”, Berliozi „Suveöö”, Elgari „Merepildid”, Orffi „Catulli carmina”, Tobiase „Johannes Damaskusest” ja „Joonase lähetamine” jm). Osalenud filmis („Ooperiball”, 1974), Eesti Televisiooni saadetes ning telefilmides („Inimhääl” ja stseene Bizet’ „Carmenist”, Verdi „Maskiballist” ja „Don Carlosest” ning Aava „Vikerlastest”). Helisalvestisi on Eesti Raadios ning soolo-ja kogumikplaatidel.

Olnud meistersportlane akadeemilises sõudmises.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1968), Eesti NSV rahvakunstnik (1974), Eesti teatri aastaauhind 1969, Georg Otsa preemia 1980, Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eristipendium 2016.

Osi

Carmen – Urve Tauts. Bizet’ „Carmen“ (Estonia, 1963).

  • Antonia ema (Offenbachi Hoffmanni lood, 1957 ja 1988)
  • Cherubino (Mozarti Figaro pulm, 1958)
  • Ljubaša (Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja, 1959)
  • Katharina (Šebalini Tõrksa taltsutus, 1960)
  • Ulrika (Verdi Maskiball, 1961 ja 1985)
  • Emilia (Verdi Othello, 1963)
  • Carmen (Bizet’ Carmen, 1963 ja 1982)
  • Suzuki (Puccini Madame Butterfly, 1963 ja 1991)
  • 3.daam (Mozarti Võluflööt, 1963 ja 1991)
  • Amneris (Verdi Aida, 1964)
  • Iige (Tambergi Raudne kodu, 1965)
  • Olga (1966 Estonias) ja Filipjevna (1986 Estonias), njanja (2000 Vanemuises, kõik Tšaikovski Jevgeni Onegin)
  • Azucena (Verdi Trubaduur, 1967, Tamperes 1993)
  • Maddalena (Verdi Rigoletto,1968)
  • Anna von Tödwen (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1969 ja 1990)
  • Laura (Ponchielli Gioconda, 1969)
  • Octavian (R. Straussi Roosikavaler, 1970)
  • Céline (Kabalevski Colas Breugnon, 1970)
  • Eboli (Verdi Don Carlos, 1971)
  • Frugola (1972), Tädi (1972), Zita (1972 ja 1997, kõik Puccini Il trittico: Mantel, Õde Angelica, Gianni Schicchi)
  • Herodias (R. Straussi Salome, 1973)
  • Felicia (Normeti Pirnipuu, 1973)
  • Flora (Verdi Traviata, 1974)
  • Mercurius (J. S. Bachi kantaat nr 201 Tüli Phoebuse ja Paani vahel,1974)
  • Roxane’i seltsidaam (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1976)
  • Santuzza (Mascagni Talupoja au, 1978)
  • Naine (Poulenci Inimhääl, 1978)
  • Markiis di Maggiorivoglio (Donizetti Rügemendi tütar,1979)
  • Kõrtsiperenaine (1980 ja 1985) ja Amm (1980, 1985 ja 2001, Mussorgski Boriss Godunov)
  • solist (Tormise Eesti ballaadid, 1980)
  • Federica (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • Hata (Smetana Müüdud mõrsja, 1983)
  • Duenja (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982, ilmus ka DVD)
  • Mary (Wagneri Lendav hollandlane, 1984)
  • proua Lippe (Põldmäe Raeooper, 1986)
  • Marfa (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Kristi (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
  • Marta (Boito Mefistofeles, 1988)
  • Naine (Sallineni Ratsamees, 1991)
  • missis Herring (Britteni Albert Herring, 1993)
  • Czipra (J. Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Berta (Rossini Sevilla habemeajaja, 1994)
  • Anhilte (Kálmáni Silva, 1995)
  • Memm (Ehala Nukitsamees, 1999)
  • krahvinna Ceprano (Verdi Rigoletto, 2003 Endlas)

Helikandjaid

  • Laulab Urve Tauts  (LP, 1986)
  • Urve Tauts (Elgari Mere pildid ja Berliozi Suveöö, LP 1988)
  • Jõululugu muusikas (CD, 1998, koos Pirjo Levandi ja Tarmo Eesperega)
  • Urve Tauts (CD, 1999 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga)
  • Roosid sulle. Ülo Raudmäe (CD, 2003, Eesti Kaitseväe Orkestriga)
  • Rahvusooper Estonia 100, 5, 6, 10, 11 (CD-d, 2006)
  • Urve Tauts (duubel-CD, 2015)

Kirjandus

  • Urve Tauts. Koostaja P. Palm. Tallinn, 1988
  • V. Kallaste. Töö ja andega käsikäes. – Õhtuleht, 31. märts 1960
  • H. Kõrvits. Urve Tauts. – Noorte Hääl, 26. mai 1961
  • O. Liivik. Rõõm laulust. – Sirp ja Vasar, 6. märts 1964
  • M. Oja. Urve Tauts. – Kodumaa, 15. juuli 1964
  • L. Metsaalt. Laul avastab maailma. – Nõukogude Naine 1965, 2
  • L. Metsaalt. Lõputu algus. – Noorte Hääl, 6. veebruar 1972
  • H. Tõnson. Lauljast, kes... .– Sirp ja Vasar, 16. märts 1973
  • H. Tauk. Urve Tautsist „Talupoja au” ja „Inimhääle” küpsemise aegu. – Teatrimärkmik 1978/1979
  • M. Liidja. Talendi ja töö tippaeg. – Õhtuleht, 9. juuli 1980
  • Urve Tauts. Intervjueerinud P. Tooma. – Sirp ja Vasar, 1. november 1985
  • M. Palm, M. Haamer. Täisküpsuse aastad. – Rahva Hääl, 3. november 1985
  • A. Mikk. Kontrabassiõpilasest Carmeniks. – Muusikaleht 1995, 10
  • M. Põldmäe. Nähtav ja nähtamatu Urve Tauts. – Eesti Päevaleht, 2. november 1995
  • U. Tauts. Alati pole sõnu vaja. Intervjueerinud S. Maasikmäe. – Eesti Naine 1997, 12
  • H. Vainu. Per aspera ad astra. – Muusikaleht 1998, 11
  • H. Vaus-Tamm. Rohkem kui saatuslik naine. – Eesti Päevaleht,  8. november 1998
  • E. Eesmaa. Nädala juubilar Urve Tauts 70. – Kesknädal,  2. november 2005
  • T. Kuter. Urve Tauts pole kunagi olnud publikust sõltuv. – Pärnu Postimees, 2. november 2005
  • Vastab Urve Tauts. Intervjueerinud T. Õun. – Teater. Muusika. Kino 2005, 12
  • Urve Tauts. Intervjueerinud V. Kiik. – Muusika 2006, 2
  • E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • Endine ooperidiiva Urve Tauts: vanainimesi mängida on olnud mu saatus! Intervjueerinud P. Parik. – Õhtuleht, 16. november 2013
  • T. Levald. Urve Tauts. – Muusika 2014, 8/9
  • M. Taggo. Kuldajastu sportlikud primadonnad vallandasid marulisi aplause. – Pärnu Postimees, 3. november 2015
  • Urve Tauts – kaotsiläinud kontrabassimängija. – Estoonlane, 2015/2016, 2
  • П. Луговской. Урве Таутс – студентка и артистка. – Советская Эстония, 12 мая 1960
  • Ю. Смелков. Первые страницы творческой биографии: [Кармен]. – Советская Эстония, 20 октября 1963

 

Välislinke

Ljubaša – Urve Tauts. Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ (Estonia, 1959).

Katharina – Urve Tauts, Petruccio – Tiit Kuusik. Šebalini „Tõrksa taltsutus“ (Estonia, 1960).

Amneris – Urve Tauts. Verdi „Aida”. (Estonia, 1964)

Octavian – Urve Tauts, Maria – Maarja Haamer. Straussi „Roosikavaler“ (Estonia, 1970).

Herodes – Aleksander Püvi, Herodias – Urve Tauts. R. Straussi „Salome”. (Estonia, 1973)

ETBL, 2000 (E. Loit); täiendatud 2016 (V. Uuetoa)