Tiibet

Tiibet (hiina Xizang, tiibeti Boiyü), autonoomne piirkond Hiinas Tiibeti kiltmaal; 1 178 580 km², 2,85 miljonit elanikku (2006), keskus Lhasa. Elanikest umbes pool on lamaismi usku tiibetlased, keskvalitsus ergutab hiinlaste sisserännet. Põhitegevus põllumajandus (lambad, kitsed, jakid; oder, nisu, köögivili, ka riis ja suhkruroog.

Ajalugu

4.–5. sajandil tekkisid esimesed feodaalväikeriigid. 7. sajandil maa ühendati, aastast 639 on Lhasa, aastast 787 riigiusund budism. 15. sajandil rajatud budismi gelukpa koolkonna juht dalai-laama on 1640. aastatest ka Tiibeti ilmalik valitseja. 1720 alistas Tiibeti Hiina. 1914 Inglise-Hiina lepinguga tunnistati Tiibeti iseseisvust. 1949 tulid maale Hiina väed, pärast Hiina-vastase ülestõusu mahasurumist 1959 tegutseb Tiibeti pagulasvalitsus Indias, selle juht on 14. dalai-laama. Aastal 2011 kuulutas dalai-laama end mittepoliitiliseks isikuks.