Toomla, Ilmar
Ilmar Toomla (1. VIII 1921 Tallinn – 9. XII 1995 Pärnu), näitleja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1951–73). Vanemad töölised. Sirje Toomla isa.
Õppis 1929–35 Paides alg- ja täienduskoolis. Oli 1936–41 Paides kinomehaanik, 1941–44 Saksa sõjaväes (töötas Ostlandi filmitöökojas), 1946–49 Narva Teatri (Paides) ja 1949–70 Endla näitleja.
Osi
- Vehik (Vilde Side, 1946)
- Juhan (Raudsepa Mikumärdi, 1947)
- Nikolai Šablov (Ostrovski Hiline armastus,1948)
- Galaida (Miljutini Rahutu õnn, 1949 Endlas)
- Kustas (Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan, 1950)
- Tšebakov (Ostrovski Mida otsid, seda leiad, 1952)
- Mätta Mart (Koidula Kosjaviinad, 1953)
- Des Grassins (Balzaci Eugénie Grandet, 1954)
- Mikk (Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees, 1955)
- Ali Lehtonen (Wuolijoki Juuraku Hulda, 1956)
- Peeter (Vaiguri Kraavihallid, 1957)
- Erastu Enn (Koidula Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola, 1958)
- Stepan Sundukov (Mihhalkovi Metslased, 1959)
- Simeonov (Tšehhovi Kirsiaed, 1960)
- Vanapagan (Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan, 1960)
- Rikas-Karu (Liivese Siinpool horisonti, 1962)
- Peeter Mengel (Lācise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg, I, 1964)
- don Carlos (Aljošini Tookord Sevillas, 1964)
- Zaitsev (Arbuzovi Pihtimuste öö, 1968)
- Baarmen (Brdečka, Hála ja Rychlíku Limonaadi Joe, 1968)
- Iljin (Volodini Viis õhtut, 1969)
Kirjandus
- S. Levin. Mees baarileti taga. – Kultuur ja Elu 1969, 5
ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2019