tori hobune
tori hobune, mitmekülgne hobusetõug, aretatud keeruka uudikristamisega. Tori hobuse aretuses on taotletud tema sobivust nii põllutöödeks kui ka sõidu- ja ratsahobuseks. Mära keskmine turjakõrgus on 163 cm, kämblaümbermõõt 21,5 cm, mass 625 kg. Iseloomult on tori hobune elav, healoomuline ja suure veotahtega, ta on vähenõudlik ja kasutab hästi kohalikke söötasid. Tori hobune on varavalmiv, kolmeaastaselt võib teda rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobusena. Noorhobused on kergesti õpetatavad. Tori hobuse aretamisel on tihe seos Tori hobusekasvandusega. Kuni 1892. aastani ei andnud tõuaretus soovitud tulemusi. Tarbehobuste saamiseks hakati ristamiseks kasutama mitmesuguseid importtõuge. Parimaid tulemusi andis ristandtäkk Hetman, kelle oli Poolast ostnud krahv Friedrich von Berg ja keda kasutati kasvanduses 1892–1912 sugutäkuna peamiselt eesti hobuse parandamiseks. Hetman on tori hobuse esiisa ja esimese aretusliini alustaja. Edaspidisele aretustööle andis olulise tõuke 1919. aasta maareform. Tori hobuse tõuraamat asutati 1922. Tori hobuse kujundamisel on kasutatud ka norfolgi traavlit ja idafriisi hobust. Suguluspaarituse tagajärgede vältimiseks hakati 1937. aastal kasutama bretooni tõugu hobuseid, selle aretustöö tulemusena suurenes tori hobuse kehamass ja keha muutus kompaktsemaks. Et anda tori hobusele kiirushobuse omadusi ning saada temast mitmekülgne töö- ja spordihobune, on 1973. aastast tõu parandamiseks kasutatud peamiselt hannoveri täkke. Hiljem on samal eesmärgil teda ristatud trakeeni hobusega. Tänapäeval aretatakse tõusiseselt kaht tüüpi hobust: tori universaalset hobust (TUNH) ja tori ratsaspordihobust (TRSPH).
1926–50 juhtis tori hobuse kujundamist Mihkel Ilmjärv, tänapäeval juhib ja korraldab tori hobuse aretust Eesti Hobusekasvatajate Selts. Tori hobusele rakendatava säilitus-aretuskava eesmärke on nii tõu tüübi kui ka põlvnemise ühtsuse säilitamine. Tori hobune on kantud ohustatud loomatõugude nimekirja, ta on FAO koduloomade mitmekesisuse valvenimekirjas ohustatud ja säilitatavate tõugude kategoorias. 2012 loodi Vana-Tori Hobuse Ühing, mis peab vana-tori suuna hobuste tõuraamatut ja teeb jõudluskontrolli (vana-tori hobuseks loetakse tori hobust, kelle põlvnemisse pole peale 1945. aastat enam teiste hobusetõugude võõrverd lisatud – erandiks on mõnede vanatüübiliste hannoveri hobuste järglased).
Kirjandus
- E. Veber. Tori hobune. Tallinn, 1925
- M. Ilmjärv. Tori hobune. Tallinn, 1957
- M. Hanni. Tori hobune: laastud, lühijutud, novelletid. Tallinn, Tartu, 2001
Välislink
EME 2, 2009 (M. Kraav); muudetud 2012
