tuhkur

Tuhkur

tuhkur, tõhk (Mustela putorius), Euroopa kiskjaline kärplaste sugukonnast. Karvastik on kastan- kuni mustjaspruun, tumeda pealiskarva alt paistab välja heledam aluskarv, „nägu” kirju. Tüvepikkus 35–48 cm, sabapikkus kuni 19 cm, mass 0,5–1,5 kg; isane on emasest suurem. Anaal- ehk pärakunäärmed (haisunäärmed) on tal hästi arenenud. Varvaste vahel on poole varbani ulatuvad ujunahad. Elutseb metsades (suuri metsi väldib), põlluservadel, asulais, eriti meelsasti veekogude kallastel, sööb närilisi ja linde ning mune. Jooksuaeg märtsi lõpul – aprillis. Pesakonnas on harilikult 4–6 (harva 12) poega. 

Tuhkrul on ammustest aegadest kodustatud vorm frett, ka puurituhkur, valgetuhkur (Mustela putorius furo), kes on tõenäoliselt algselt pärit tuhkru albinootilisest vormist. Fretti peeti Vahemere maadel koduloomana juba enne kodukassi, ta oli hiirte, rottide ja ulukküülikute hävitaja 20. sajandi keskpaigani. Anatoomiliselt sarnaneb frett tuhkruga, kuid erineb temast valkjaskollase aluskarva ja tumedama pealiskarva suure kontrastsuse ning koduloomale omase vähese agressiivsuse poolest. Frett annab tuhkruga paaritamisel elujõulisi järglasi. Tänapäeval on ta kogu maailmas tuntud puurikarusloomana, olles ainus kiskjaline puurikarusloom, kes annab aastas kaks pesakonda järglasi. Esimeses pesakonnas sünnib 6–7 (harvemini kuni 14) poega, teises pesakonnas 4–5 poega. Saadakse pikakarvalist (pealiskarv kuni 45 mm) kohevat karusnahka. Puurituhkrute hulgas on peale standardvärvi loomade mitmesuguseid karvavärvusmutante: tuntuimad on valged, helekollased ja tumepruunid. Maailmas toodetakse aastas umbes 1,5 miljonit puurituhkrunahka. Tänapäeval on laialt levinud komme pidada fretti lemmikloomana.

Tuhkur on Eestis tavaline jahiuluk, keda võib küttida 1. novembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti teda 163 isendit. Mõningast aega (alates aastast 1980) kasvatati puurituhkruid ka Eestis  tööstuslikult farmiloomadena; praegu peetakse teda kodudes peamiselt lemmikloomana. Eesti fretikasvatajatel on 2006. aastast ühendus Eesti Tuhkrute Liit. 

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • D. MacDonald, P. Barrett. Euroopa imetajad. Tallinn, 2002
  • Jahiraamat. Koostaja T. Randveer. Tallinn, 32009

Välislingid

EE 9, 1996; VE, 2006; EME 2, 2009 (H. Tikk); muudetud 2012