Vasar, Lauri
Lauri Vasar (17. X 1970 Tallinn), laulja (bariton). Ema Ülla Millistfer, isa Harri Vasar, õed Kati Murutar ja laulja Ele Millistfer, vend karikaturist Aarne Vasar. Olnud abielus Katrin Lehismetsaga.
Lõpetas 1989 Tallinna Muusikakkeskooli, kus õppis viiuli (õpetaja Aino-Marika Riikjärv) ja vioola eriala. Õppis 1975–87 Ants Taela tantsukoolis võistlustantsu, oli mitmel korral Tallinna meister nii standard- kui ka Ladina-Ameerika tantsudes. Lavadebüüdi tegi Ülo Vinteri ja Sulev Nõmmiku muusikalis „Suvitajad” (1977) ja osales ka filmis „Siin me oleme” (1978, Eesti Telefilm). Jätkas 1989 vioolaõpinguid Eesti Muusikaadeemias (Maris Ufferti klass), lõpetas 1995 Ivo Kuuse lauluklassi ooperilauljana. Paralleelselt õpingutega mängis vioolat Tallinna Noorte Kammerorkestris. Täiendas end laulu erialal Austrias Grazi muusika- ja teatriülikoolis ning Salzburgi Mozarteumi ülikoolis, mille lõpetas 1999 muusikamagistri kraadiga ja Bernhard Paumgartneri medaliga.
Olnud 2002–07 Austrias Linzi Riigiteatri (Landestheater Linz) ja Saksamaal Hannoveri Riigiooperi ning 2009–15 Hamburgi Riigiooperi koosseisuline solist, hiljem vabakutseline laulja. Debüteeris 2002 San Carlo teatris Napolis Olivier’ osas Richard Straussi ooperis „Capriccio”.
Laulnud külalissolistina Madridis (Teatro Real), Düsseldorfis ja Duisburgis (Deutsche Oper am Rhein), Barcelona, Pariisi, Lyoni, Londoni, Zürichi, Viini, Frankfurti, Berliini, Genova, Tokyo, Ateena, Amsterdami, Brüsseli, Budapesti jm ooperiteatrites. Laulis Luigi Dallapiccola ooperi „Vang” nimiosas Londonis Royal Festival Hallis (2012). Debüteeris 2018 Milano La Scalas, lauldes Bonaldi osa Franz Schuberti ooperis „Fierrabras”. Esinenud erinevates osades Berliini Riigiooperis. Teinud koostöööd paljude dirigentide (Simone Young, Daniel Barenboim, Ádám Fischer, Ingo Metzmacher, Kirill Petrenko, Sebastian Weigle, Alessandro De Marchi, Franz Welser-Möst, Esa-Pekka Salonen, Gustavo Dudamel jt) ja lavastajatega (Peter Stein, Johannes Erath, Calixto Bieito, Jürgen Flimm, Jens-Daniel Herzog, Dmitri Tšernjakov jt). Esinenud aastast 2014 külalissolistina ka Estonias (Wolframi osa Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser”).
Laulnud nii klassikalistes kui nüüdisooperites. Osalenud kesksetes rollides maailmaesmaettekannetel (Minotauros, Hans Werner Henze ooperis „Phaedra”, 2007, Berliini Riigiooper; Mefisto, Leonardo Balada ooperis „Faust/Bal”, 2009, Teatro Real). Olnud ansambli Amadeus Consort liige. Esinenud Salzburgi festivalil (esimese Eesti lauljana aastast 2003), Wagneri festivalil Budapestis (aastast 2012), laulnud nimiosa Mozarti „Don Giovannis” Birgitta festivalil Tallinnas (2012, Inglise Garsington Opera ja Birgitta festivali koostöö). Tegutsenud kontsertlauljana, esinenud vokaalsümfooniliste suurvormide solistina (Johannes Brahmsi „Saksa reekviem”, Gabriel Fauré „Reekviem” jne). Laulnud Mozarti aariate kontserdil solistina koostöös Chicago sümfooniaorkestriga (2000), olnud Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia solist (2000 Chicagos), laulnud Berliinis Deutsche Operi 24. heategeval Grand Opera galal (2018) jne.
Viini Riigiooperi Eberhard Waechteri medal (Austria parim noor laulja) 2006, Opernwelti nominent 2007 (nimiosa Dallapiccola ooperis „Vang”), Saksa teatriauhinna „Faust” nominent 2011 (nimiosa Benjamin Britteni ooperis „Billy Budd”).
Osi repertuaaris
- Guglielmo, Papageno ja Sprecher (Eestkõneleja), Figaro ja krahv Almaviva ning Don Giovanni (vastavalt Mozarti Così fan tutte, Võluflööt, Figaro pulm ning Don Giovanni)
- Orfeo (Monteverdi Orfeo)
- Posa (Verdi Don Carlos)
- Marcello ja Schaunard, Lescaut ja Sharpless (vastavalt Puccini Boheem, Manon Lescaut ja Madame Butterfly)
- Amfortas ja Gunther (vastavalt R. Wagneri Parsifal ja Götterdämmerung)
- Belcore (Donizetti Armujook)
- Escamillo (Bizet’ Carmen)
- Onegin ja Jeletski (vastavalt Tšaikovski Jevgeni Onegin ja Padaemand)
- Šaklovitõi (Mussorgski Hovanštšina)
- Kovaljov (Šostakovitši Nina)
- Pantalone ja Don Carlos (vastavalt Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu ja Kihlus kloostris)
- Ottokar (Weberi Nõidkütt)
- Glosteri krahv (Reimanni Lear)
- Jakob Lenz (Rihmi Jakob Lenz)
- Al Kasim ja Minotaurus (vastavalt Henze L’Upupa (Vaenukägu) ja Phaedra)
Kirjandus
- H. Vaus-Tamm. Perekond Vasar – laps kotis Austriasse ja kohe ooperilavale. – Eesti Päevaleht, 5. august 2000
- V. Käosaar. Austriast ja Tallinnast Luige küla servale. – Vooremaa, 16. august 2008.
- K. Tensuda. Muusikaline retk koos säravate tähtedega. – Estonian World Review, 13. veebruar 2002.
- Lauri Vasar laulab uusooperis Madridi Kuninglikus Teatris. – Estonian World Review, 15. veebruar 2009.
- P. Kuusk. Lauri Vasar tuleb Eestisse tagasi tuntud lauljana. – Sirp, 14. juuni 2012.
- R. Luik. Lauri Vasar: kireta ei sünni midagi! – Postimees, 2. august 2012.
- H. Liivrand. Arvustus: intelligentne Figaro ehk Lauri Vasara suurroll Berliinis. – Postimees: Kultuur, 8. november 2015
- M.-L. Parts. Laulja, kelle häälele sobib Mozart. – Postimees: Kultuur, 8. november 2015.
- H. Sibrits. Lauri Vasara õnnestunud debüüt Berliinis. – Postimees, 30. detsember 2015.
- Muusika tulekahjus hävinud kodu heaks. – Hiiu Leht, 23. august 2016.
- M.-L. Parts. Lauri Vasar – tipplaulja Eestist. – Muusika, 4. märts 2017.
- S. Presnal. Euroopa ooperilavade täht Lauri Vasar: „Avan ennast laval täielikult – see on nagu hingeline striptiis. – Õhtuleht, 12. mai 2018.
- P. Kuusk. Eesti laulja Lauri Vasar tegi debüüdi Milano La Scalas. – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal (2018).
- P. Kuusk. Eesti bariton Lauri Vasar esineb kuulsates ooperimajades tuntud dirigentide käe all. – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal (2018).
Välislinke
- Lauri Vasara koduleht.
- Lauri Vasar Rahvusooper Estonia kodulehel.
- Lauri Vasar. – Gulbenkian Music.
- Lauri Vasar Royal Opera House kodulehel.
- Lauri Vasar Staatsoper Berlin kodulehel.
- Lauri Vasar Opéra National de Paris kodulehel.
- Lauri Vasar Eesti filmi andmebaasis.
- Portree. Lauri Vasar. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012)
- Billy Budd – Oper von Benjamin Britten. – YouTube (avaldatud 2011).
- Lauri Vasar & Lauri Nebel – Kui on meri hülgehall – YouTube (avaldatud 2012).
ETBL, 2019 (E. Värk)
